Garantiita kaup

Viisin täna kella kellassepale, sest ta oli viimastel päevadel mitu korda taha jäänud, sealhulgas üks kord mitu tundi. Garantiiaeg ei olnud veel läbi, aga garantiipaberit ma kaasa ei võtnud, sest olin kella reedel ise maha kukkuda lasknud. Aga kellassepp arvas, et asi on hoopis tühjaks saama hakkavas patareis, mahakukkumine olevat kokkusattumus. Kodus olin garantiipaberilt lugenud, et garantii patareile ei laiene. Täna pandud patareile anti küll aastane garantii. Veel ostsin kaks pastakat. Aga ma polnud ostetutega rahul. Praeguseni olid mul väga head sinine ja must pastakas, mis ei ole veel päris tühjad. Täna ostsin sama firma omad, aga need osutusid halvemateks. Üks paistab paberi teisele küljele läbi ja teine teeb natuke nõrka joont. Proovisin nendega joonistada, aga pildid tulid koledamad kui vanadega. Ja ma valisin pastakaid poes veel tükk aega. Tegelikult peaks juba pastakavabrik vaatama, et ta ebakvaliteetseid ei valmistaks. Arvutiga ma ka kõike kirjutada ei taha. Arvutisse võib igaüks sisse murda ja seal võivad asjad õhku lennata. Paberites võib keegi küll sorida, aga millestki aru saamiseks peab ta kõigepealt lugema, mitte ei saa informatsiooni robotiga töödelda. Tegelikult väga salajasi asju ma kirja ei panegi. Aga mustandeid ei pea ju levitama. Selle sissekande jaoks ma mustandit ei kirjutanud. Raamatu saatesõnade kirjutamiseks seevastu teen kõigepealt tohutu hulga märkmeid. Kõik, kes on viimati kirjutatud saatesõna kohta midagi öelnud, on seda kiitnud. Varasematel kordadel on tehtud ka mõned kriitilised märkused, mida ümber teha, aga seekord mitte. Öeldi, et minu stiil on paremaks läinud. Aga stiili kiideti juba palju aastaid tagasi. Luuletusi kirjutavat ma halvemas stiilis kui proosalauseid. Koolis ma siiski kirjandi eest paljudel kordadel viit ei saanud. Hinnetest on minu blogis vist liiga palju juttu. Maleturniiride punktid on ka hinded. Tahtsin reedeselt turniirilt ühte mängu üles kirjutada, aga pilt tundus liiga kahtlane, et seda teha. Esimese katse seda mängu üles kirjutada tegin reedel ja teise täna. Alles kui nägin, et kindlam on mälestust selle kohta mitte avaldada, hakkasin kirjutama seda sissekannet, mis praegu lõpule jõuab.