Rootsi laulma

Algas maleturniir. Sain esimeses voorus tugeva vastase. Mängisime taga pool laual. Nupud ei tahtnud laua peal püsida, vaid kippusid viltuselt pinnalt maha kukkuma. Lauda tuli kogu aeg kahe käega kinni hoida. Vastane tungis minu nuppude keskele. Leppisime kiiresti viiki, sest vastasel oli poolt punkti kindlustada vaja. Lootsin, et järgmises voorus püsivad nupud paremini laual, sest pääsesin kõrgemale lauale. Aga lootus võis olla asjatu. Sain nüüd endast madalama reitinguga vastase. Aga mind hoiatati, et need noored on kõvasti harjutanud. Pärast mängu lõppu rääkisin, et esimeses voorus leppisin tugeva vastasega kahe käiguga viiki ja teises voorus tegin viigi nõrga vastasega. E. Loone hakkas sõitma kolmeliikmelise ansambli koosseisus Rootsi laulma. Ema ütles, et seda laulu laulsid nad juba palju aastaid tagasi. Hoiatati, et rootslastele võib jääda mulje, et tegemist on uue lauluga. Ütlesin, et kust mina tean, kui vana laul see on. Ema vastas, et tema teab. Mina ütlesin, et aga mina ei tea. Tõmbasin endal ühe vistriku küljest. Vistriku küljes oli pikk juur. Koht, kust ma ta ära tõmmanud olin, jäi valutama.