Regulaarne pildirüüste

Täna tunnen naha peal vahepeal igalpool nõelatorkeid. See tähendab vist vajadust neoroloogi järele. Aga ma pole nii terve, et sinna minna. Kui lapsena neuroloogi juures käisin, hakati mind päris nõelaga torkima ja see oli väga õudne. Ühel korral tundus isegi, et hakkan süsti peale ära surema, mille peale jäeti üks rohi vähemaks. Kuna ma pole kindel, mis rohuga on tegemist, siis võib juhtuda, et kirjutatakse seesama uuesti välja. Vist mingi vitamiini süstidega oli tegemist, aga vitamiine on erinevaid. Seda mulle pole öeldud, et ma vitamiine suu kaudu süia ei tohiks. Vanasti tegime kevadel vitamiinikuulide söömise kuuri. Ansambel "Vitamiin" meeldis mulle lapsena osalt nime pärast. Teise ansambli nimi "Apelsin" kõlas minu kõrvus umbes sama moodi. "Apelsini" plaat meil kodus oli, aga "Vitamiini" oma mitte. Mõnest ansamblist teadsingi ainult raamatust loetud nime, aga see tekitas ka juba selle ansambli muusika kohta ettekujutuse. Või raamatus olid fotod ka olemas. Feisbukis üks asi, mis mulle ei meeldi, on see, et seal on liiga palju fotosid. Mõni seab liitumiskutse vastuvõtmise eeltingimuseks juba, et foto peab juures olema. Vanasti ei tulnud kellelgi foto nõudmine pähegi. Või võibolla kellelgi kuskil tuli, aga mina selliseid inimesi ei kohanud. Kui mul postkast täis saab, siis sellepärast, et kirjadele lisatakse fotosid ja filme. Geni kirju hakkasin iga päev kustutama, sest need sisaldavad fotosid. Feisbukist tulnud kirjad tahaks alles hoida, sest need on konkreetselt mulle adresseeritud, aga neil on ka fotod küljes. Seega tuleks fotode võrku riputamist võibolla hoopis keelata. Piibel ütleb, et alguses oli sõna, mitte foto. Maalid on tavaliselt fotodest ilusamad. Täna nägin ajalehtede hulgas kunstilehte. Küsisin, mis lehe lisa see on. Selgus, et "Sirbi". Mina ütlesin, et mina pole varem ühtegi numbrit näinud. Ema vastas, et eelmised olid nii koledad, et ta viskas kohe ära. Mina ütlesin, et võibolla mulle oleks meeldinud. Ema ei uskunud.