*
Olime käinud ekskursioonil. Osavõtumaks oli kümnetes tuhandetes kroonides. Oudekki tuli mulle nüüd ütlema, et ma olin maksnud selle topelt. Mäletasin, et mul oli tekkinud kahtlus, et olen juba osavõtumaksu tasunud. Aga minu küsimuse peale oli vastatud, et ma pole seda teinud, selle peale olin nähtavasti maksnud teist korda. Oudekki helistas panka, et mulle pool raha tagasi makstaks. Aga seda polnud nii lihtne tagasi saada, sest pangatöötajad polnud näinud, kui palju meid ekskursioonil oli. Õpetaja hakkas loetlema, kuhu me järgmistel kordadel läheme - Itaaliasse ja Aafrikasse. Siis ei saanud mina enam osaleda, sest nii kaugele sõita ma ei tahtnud. Õpetajalt küsiti, milisesse Aafrika osasse me lähme. Õpetaja vastas, et sohu ta ei taha. See tähendas, et kõrbest lõuna poole ta ei kavatsenud klassi viia. Mina ütlesin, et seal on kuritegevuse juur ka. See juur kasvas ühe mehe küljes jalgade asemel.
*
Läksin loengusse. Loeng toimus kahes ruumis, mille vahel uks oli suletud. Õppejõud rääkis tagumises ruumis, aga osa kuulajaid oli eesruumis. Ainult et see õppejõud rääkis nii vaikselt, et eesruumi tema jutt ei kostnud. Seetõttu kogunesid osad ukse juurde kuulatama. Tuli vist tagumisse ruumi sisse minna. Rohelised pidasid tähtsaks rohelise liikumise rajajat, kelle juures võis näha ka natslikke kalduvusi. Paar aastat enne Teise maailmasõja puhkemist oli ta öelnud, et varsti maailm väriseb tema ees. Hiljem ta ütles, et tema vaated on teinud läbi suure arengu. Valisin endale poeletilt sobivat vihikut. Vana tüüpi vihikuid ei olnud enam müügil. Nüüd müüdi selliseid, mis olid letil lahtised ja aluse külge kinnitatud. Enne vihiku ostmist lehitsesin neid, et näha, kas need on tühjad või täis. Kõikidesse vihikutesse oli mõnele leheküljele midagi kirjutatud, mistõttu need mulle ei sobinud. Üks vihik nägi välja täpselt selline, nagu ta oleks minu oma. Ja ta pidigi olema, sest lõpuks leidsin sealt veel oma nime ka.
0 vastukaja:
Postita kommentaar