teisipäev, mai 08, 2012

Inimene ei tohi ju raha orjusesse langeda

Kirjutasin raamatu koostamise jaoks ühte artiklit ümber. Raamat, kust ma seda ümber kirjutasin, oli vana ja kulunud. Ühes lõigus ei olnud paljud sõnad loetavad. Abi võis loota sellest, et sama artikkel oli ilmunud ka saksa keeles. Selle lõigu sai tõlkida saksa keelest eesti keelde tagasi, kombineerides tõlget loetavate eestikeelsete sõnadega. Vaatasin eestiaegse entsüklopeedia üheksandat köidet. Selle keskel oli öeldud, et kohe ilmub ka kümnes köide. Üks suur köide oli kahest väiksemast köitest kokku pandud, mis kandsid järjekorranumbreid üheksas ja kümnes. Suure köite kaanel oli ainult number üheksa ja sellele järgnes põhinumeratsiooni järgi sama suur kümnes köide. Kaheksanda köiteni olid kõik köited ilmunud kohe tervikuna, alles üheksas ilmus poole kaupa. Isa näitas minu varem koostatud raamatuid ja ütles, et ma mõtleks, kui pakse raamatuid ma olen koostanud. Vastasin, et aga suurem osa nende mahust on ümberkirjutamistöö. Isa ütles, et aga neil on paksud eessõnad ka. Vastasin, et eessõnadest on ka osa refereerivad laused. Isa küsis, kas ma tean, mida ütles 1938. aasta põhiseaduses 74. paragrahv. Ta nimetas seda põhiseadust lihtsalt põhiseaduseks. Mina ütlesin, et praeguses põhiseaduses on paragrahv, et põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele võib osutada omaalgatuslikku vastupanu. Isa hüüdis, et ta ei mõtle seda. Mina ütlesin, et tegelikult see praegune paragrahv on teise numbriga, see võis olla 54 või 55, ma enam täpselt ei mäleta.

*
Olin näinud korduvalt unes, et lumi tuleb veel aprillis uuesti maha. Nüüd oligi tulnud. Paistis, et see on suusatamise jaoks piisavalt paks. Ütlesin teistele pereliikmetele, kes pidid kohe nurga tagant välja ilmuma, et see on suusatamislumi. Aga nurga tagant tulid hoopis võõrad vanad mees ja naine suuskadega. Ütlesin, et ei tulnudki. Pereliikmed olid alles kaugemal. Suusatada ei saanud sellepärast, et suusad olid keldrisse viidud. Oleks võinud oodata nende keldrisse viimisega aprilli lõpuni. Tegelikult praegu oli juba mai.

*
Ma olin pannud võrku ühte kohta parooli alla linke võõrkeelsetele ajalehtedele, mida võiks edaspidigi lugeda. Ma polnud sinna ammu vaadanud ja ei teadnud, kas need lehed veel ilmuvad. Nüüd vaatasin ja Inglismaa ajaleht oli alles. Selle nimest oli tehtud ajalehe aadressis neljast sõnade algustähest lühend. Austraalia ajaleht oli ka alles. Aga selgus, et see ei olnudki suur ajaleht, vaid ühe provintsi oma. Need olid kõmulehed. Seal kirjutati seriaalist "Et laupäeval ei oleks keegi surnud". Selle seriaali igas osas leidsid ühele saarele sattunud laupäeval mõne tundmatu surnu, kellest nad ei teadnud, kuidas see sinna sattus. Nad lootsid, et tuleks laupäev, kus nad ühtegi surnut ei leia. Need paberajakirjad olin sinna sahtlisse pannud vist kunagi ingliskeelse ajalehe lugemise tunni jaoks valmistumiseks, et hakata lugema lisaks õpetaja antavatele täiendavaid artikleid. Keegi oli need ajakirjad välisreisilt kaasa toonud.

*
Mõtlesin, et omavahel on sarnased laulurida "terve öö rahatähti ma loen" ja minu luuletuse salm "kui magasin raha peal pimedat ööd / ei olnud mõttes et päeval teeks tööd / nüüd tõusin üles ja enne ei söö / kui hüütud saab kolmkümmend korda böö". Mõtlesin, et nüüdsest on minu iga rahakulutuse eesmärk, et see raha tuleks mulle tagasi. Kühveldasin taskusse praegu käibivate ja käibelt kadunud müntide segu. Mulle tuli uus mõte, et inimene ei tohi ju raha orjusesse langeda. Korraldasin oma blogi ümber. Nüüd oli sissekannete ja kommentaaride arv võrdne, sest mõnel sissekandel oli mitu kommentaari. Luulekogude blogist likvideerisin kommenteerimisvõimaluse. Sinna oli tulnud kaks kommentaari, mille tõstsin teise blogi arhiivi. Need ei olnud vist kellelegi peale minu enda nähtavad. Analüüsisin maleseisu. Tekkis seis, kus lisaks etturitele oli ühel poolel vanker, teisel vanker ja ratsu. See oli üllatav, et just ratsuga poolel oli materjali rohkem. Ratsuks oli kandiline küpsis. Püüdsin tõsta käigud lõpuni. Pille rääkis, et Piret ja Oudekki püivad võimalikult erinevad välja näha. Mina olin just näinud fotot, kus nad minu meelest püüdsid olla sarnased. Pille rääkis, et kaks õde on omavahel suured sõbrad, aga nad erinevad kõiges - riietuses, raamaturiiulite sisus ja selles, milliste inimestega nad suhtlevad.

*
Jõudsin ruumi, kus üks klassiõde tõstis raamatukaste. Ta tegi seda klassikokkutuleku ettevalmistamiseks. Oli tuldud mõttele, et täna viiakse kiirkorras koolimajas klassikokkutulek läbi, kus see oli toimunud ka eelmine kord. Ütlesin, et enamus inimesi vist ei taha klassikokkutulekut korraldada, aga kui see toimub koolimajas, teevad nad seda juba parema meelega. Klassiõde küsis, kas ma suvel kuskil käinud olen. Vastasin, et ei ole, aga mul on veel plaanis minna - Peedule, Meelvale või Paidesse. Mõnda tuttavasse kohta. Malin ütles, et tema suvel ehitas. Ustav vastas, et suvel ei tohi ehitada - üks vana inimene hakkas higistamise tõttu uuesti kasvama ja suri kasvamise kätte. Olime klassivendadega kirjanduse maja saunas ja kütsime seda. Saabus Ustav. Oli kolmapäev. Ustav ütles, et ta tuli sauna vaatama ja näeb, et me pidutseme liiga palju - nädala keskel ka teeme sauna. Ta ei saanud aru, et me ei pidutse, vaid meil on klassikokkutulek. Ma ei teadnud, mis siis saab, kui tüdrukud kohale jõuavad. Kas nad ootavad ukse taga oma järjekorda või tulevad poistega korraga sisse. Viimasel juhul oleks tulnud vähemalt Ustav ära saata. Aga esialgu ma ei hakanud midagi ütlema. Tristan ütles, et ta peab lapsi valvama, kes toob tema asjad mere äärest ära. Tõnis K. vastas, et ta võib tuua, ja läks seda tegema. Ema ja üks vennanaine tegid süia. Vennanaisel juhtus seejuures üks äpardus. Ema ütles, et vennanaine läks juba hetk varem näost punaseks.

0 vastukaja: