Peomuljed teisel päeval

Pea hakkas valutama alles järgmisel päeval pärast pulmi. Malega tegelemisega olen ilmselt veel peavalu süvendanud. Pulmas sugulasest maletaja rääkis, et ma talle sügisel helistaks ja läheks talle koju matši mängima. Ta ütles, et ma pean tema vastu kõvasti valmistuma. Vastasin, et mul on osad mängud üles kirjutatud ja ma saan neid analüüsida. Selle peale ütles ta, et ta valmistab uued avangud ette. Varem on ta öelnud, et tuleb kogu aeg oma süsteemi mängida. Avangute pidev vahetamine oleks küll omaette süsteem. Aga selle kohta on öeldud, et kes avanguid pidevalt vahetab, sellel on tulemus ka vastav. Osad peavad siiamaani kõigi aegade tugevaimaks maletajaks Fischerit, kellel oli väga kitsas avangurepertuaar. Hiljem leiutas Fischer küll uued reeglid, mille järgi igas mängus tuleb uus algseis loosida. Kabes oleks seda raskem teha, aga seal vahetatakse laudade suurust ja muud sellist. Täna treenisin natuke ka kabet ja rendžut. Pühapäeviti on seda aega teha. Muidu teen nädalas viis päeva tööd. See nädal jäi pulmade tõttu laupäevane tööpäev vahele. Aga seda kompenseerib veidi, et neljapäeval alustasin tööga tavalisest varasemal kellaajal ja lõpetasin tavalisel ajal. Neljapäeva on vist peetud kalapäevaks ja sel neljapäeval ja reedel ma tõesti kala sõin. Lõpus ta ei olnud enam kõige parema maitsega, aga kõht haigeks ei jäänud. Eilsetest pulmatoitudest paistsid olevat kõige ebapopulaarsemad oliivid, mida söödi vähem kui nendega segamini lauale asetatud vutimune. Isa seletas täna, et oliivid olid kavalus, sest kui neid ära ei sööda, jääb mulje, et laud on rikkalikult kaetud. Isale oliivid maitsevad. Mina neid söön, aga tavaliselt vaid üks-kaks korraga. Vutimunade kohta rääkis onu eile, et tema on kuulnud, et neid peab sööma neli tükki päevas, sest see aitab kolesterooli vastu. Isa ütles seda kuuldes, et kalliks läheb. Mina ütlesin, et neli ei ole enam väga maitsev, eriti kui koortega süia. Kodus söön vutimune koortega, aga pulmas olid nad ära kooritud. Peale vutimunade olid laual ka vutid. Algul vaadati, et igaühele on üks vutt, aga siis loeti kokku, et inimesi on rohkem, ja asuti linde tükeldama. Pärast seda, kui mina koju sõitsin, oli söödud ka torti, mis jäi minul nägemata. Selle asemel sõin õhtusöögiks kodus kohupiima. Kui pulmad lugeda üheks söögiajaks, siis oli eile neli söögiaega, sest lõunat sõin juba enne kodust lahkumist. Pulmas jagatud ametitest oleks mulle meeldinud ainult krooniku oma, aga mulle ei antud ühtegi. Ma pole kindel, kas krooniku ameti saanu kirjutas nii palju, nagu mina, sest enamusele inimestele meeldib kirjutada minust vähem. Eile kirjutasin pulmadest ühes sissekandes, täna teises ja see ei pruugi viimaseks jääda. Pruut pidi pulmas kirjutama alla lepingule vana perekonnanime isale tagastamise kohta, aga seda tegema hakates ütles ta, et ei oska uut allkirja. Lepinguid sõlmiti teisigi. Minul pastakat vaja ei läinud ja seda polnud ka kaasas. Tõnu pulmas oli mul küll kirjutamist. Aga sellest ei kirjutanud jälle pärast blogis nii palju.