Reisiankeet

Ühel mehel oli nuga. Ta nägi, et Helinal on parem nuga. Mees tahtis noad Helinaga ära vahetada, et kinkida parem nuga rektori tütrele. Helinale ta vahetamise põhjust ei öelnud. Helina oli vahetusega nõus. Vastu saadud noa andis ta mulle. Olin rahul, et nüüd on mul hea nuga.

*
Ma polnud üldiselt välismaal käija, aga nüüd tahtsin sinna siiski minna. Aga selleks tuli täita tohutult põhjalik ankeet. Ankeeti oli juba trükitud, et mu perekonnanimi on Runnel, ja mina pidin eesnime lisama. Ühele leheküljele tuli kirjutada kõigi oma perekonnaliikmete nimed, lisaks veel kolme tuttava nimed. Neist kolmest tuttavast esikohale oli trükitud Helina nimi. Nähtavasti oli politsei postkontorites üles kirjutanud, kes kellele kirju saadab. Perekonnaliikmete ja tuttavate nimesid oli vaja vist selleks, et neile teatada, kui reisil olles surma peaks saama või on vaja laipa ära tunda. Ühele leheküljele oli pandud kahe poolpaljaste rindadega naise fotod. Seal tuli vist vastata, kuidas ankeedi täitja sellisesse vaatepilti suhtub, aga ma ei hakanud küsimust lugema. Tõenäoliselt küsiti siiski, kas reisile mineja kannab selliseid riideid, sest islamimaades võis sellega probleeme tekkida. Ma ei hakanud ühelegi küsimusele vastama, vaid otsustasin, et kui ilma ankeeti täitmata välismaale ei saa, siis ma ei lähegi. Ütlesin, et tuleb välja, et eurobürokraatia on veel hullem kui Nõukogude bürokraatia. Ema vastas, et loomulikult.

*
Seisin bussipeatuses. Oli tehtud lisabussipeatus sellisesse kohta, et ma seisin bussi tuleku ajal täpselt õiges kohas. Aga ma ei läinudki peale, vaid hakkasin jala minema. Bussis istusin keskkohas. Ühes peatuses tuli peale R. Mugur. Ta ütles mulle, et tema istub kõige tagumisse otsa, aga me võime üle bussi rääkida. Hakkasimegi valju häälega rääkima. Keegi ütles, et ta pole varem sellist noorte amelemist näinud nagu tänapäeval.

*
Vanaemalt küsiti, kas herneid võib süia. Ta vastas, et võib küll. Hernes oli just vilja kandma hakanud. Mul olid rahakotis juba hulk aastaid ühe taime seemned. Ei olnud kindel, kas need nii pika aja järel enam idanema lähevad. Mõtlesin, et kui me Peedu suvilast lahkuma olime sunnitud, oleks võinud need seemned sinna mälestuseks külvata. Aga võibolla poleks olnud siiski õige sisse tuua uut taime kohta, kus teda ei kasva. Võibolla oleks pidanud külvama need seemned sinna maakohta, kust nad olid korjatud. Küsiti, mida tähendab, et üks tundmatu sõna on sama, mis rannarootslane. Klaus vastas, et rannarootslane ei ole ainult inimene, vaid ka taimeliik. See liik kasvas Rootsis. Öeldi, et see ongi see taim, mis ise kaunu kasvatab.

*
Paide maja oli vahepeal lagunema hakanud, aga nüüd ta polnud edasi lagunenud. Vahepeal olid kõik puumajad, kus me käisime, kiiresti lagunema hakanud. See tuli nähtavasti sellest, et meie pere lapsed kasvasid suureks ja hakkasid tegema liigutusi, mis maju hävitasid. Halvasti võis mõjuda näiteks, kui me tagusime korvpallipalli vastu seina. Varsti pärast seda perioodi olid lapsed juba nii suured, et lõhkumine peatus. Istusin ühes lauas Siiri ja Paide vanaemaga. Imestasin, et vanaema on terve unenäo jooksul elus.

*
Kõndisin oma Kaunase puiestee vana hoovi taga. Loopisin ühte tehiskivi vastu maad, et ta katki läheks, aga ta ei läinud. Vastu kõndis üks vanem naine oma lapselapsega. Naine võibolla ütles lapselapsele, et ma löön asfaldi seest tükke välja. Lõpetasin loopimise ära. Sisenesin hoovi Anne maja eest. Seal vaatas üks väike poiss, kuidas töömehed töötavad. Ise olin vaadanud väiksena siin täpselt sama moodi. Selle koha arhitektuur ilmselt juba tingis sellise vaatepildi. Maja teise otsa juures vaatasin, et hoovivärav näeb natuke teistsugune välja kui ma mäletasin. Ja edasi vaatasin, et hoovist väljumiseks tuleb kõndida läbi poe. Mulle meenus, et see pood ehitati juba selle aja lõpus, kui meie veel siin elasime. Poe nimi oli Kesklinna selvehall. Minu meelest ei olnud siin kesklinn, vaid äärelinn. Aga poe nimi tuli ilmselt sellest, et ta oli Kesklinna kaubamaja filiaal.