Autor ja koostaja

Eilses ajalehes ironiseeris Simson selle üle, et kaastöö pakkujad nimetavad oma tegevust artikli kirjutamise asemel koostamiseks. Võibolla ajaleheartikli puhul on tõesti kirjutamine parem sõna. Aga see võib sõltuda meetodist. Kui inimene on varem avaldanud samal teemal raamatu ja tahab laiemale lugejaskonnale selle sisu lühemalt esitada, võiks ka öelda, et ta võtab mõtted kokku. Minu tegevuses raamatute käsikirjadega on kasutatavad sõnad nii kirjutamine kui ka koostamine, aga need tähendavad erinevat asja. Raamatu kaanele pannakse autori nimi, aga koostaja oma tiitellehele autori omast madalamale. Kui Simsoni järgi on koostamine peenutsevam sõna, siis raamatu autor olla on auväärsem kui koostaja. Aga ka nende raamatute puhul, kus ma olen autor, võib kasutada koostamise sõna. Minu kolmest paberraamatuna ilmunud luulekogust ainult ühte kirjutasin ma algusest peale tervikut silmas pidades. Järgmiste puhul ma kirjutasin küll luuletusi, aga luulekogu koostasin, valides, millised luuletused tervikusse sobivad, jättes paljud ka välja. Ja järjestuse üle tuli mõelda kõigi kolme kogu puhul. Kahest proosaraamatust ühe kirjutasin tervikuna, aga teise koostasin, ja koostamise mõte sündis lõplikult alles siis, kui kogu raamatu sisu oli juba fragmentidena kirja pandud. Raamat on paks, aga koostamine kestis neli päeva. Kui ma poleks suuremat jagu kirja pandud materjale välja jätnud, oleks see läinud rutemgi.