Sõnad kurkides

Olin üksi kodus ja sõin komme. Korraks tulid külla kaks meest, kes kinkisid magusat juurde. Sõin magusat nii palju, et isu sai otsa. Nii palju oli vaja süia selleks, et proovida kõiki erinevaid magusa liike. Kui mõned pereliikmed koju tulid, ütlesin, et kaks meest kinkisid õunu. Parandasin, et üks kinkis õunu, aga üks vist apelsini. Hakkasin koos emaga kurke koorima. Lõikasin koort pikkade paksude viiludena. Ema lõikas palju väiksemaid kooretükke, aga õhemaid. Ühtlasi lugesin, mis kurkide sisse kirjutatud oli. Ühes kurgis katkes lause poole pealt, lõppedes kurgi otsas sidesõnaga. Ütlesin, et vaatan, kas järgmises kurgis see lause jätkub. Ema avaldas arvamust, et ei ole hea näidata, millise kurgi ma võtan. Vastasin, et ega omanikud ei ole kurkide seest lugenud. Hakkasin tükeldama sellist kurki, mille sisse ei olnud kirjutatud midagi. Saabusid vennad. Hakkasin lõikuma ühte teist liiki vilja. Selle sees oli ka tähti, aga lausete asemel paistis seal tegemist olevat tähenduseta kombinatsioonidega. Võibolla see polnud üldse hea, et viljade sisse oli kirjutatud, tähed võisid olla sinna kleepunud reostuse tagajärjel.

*
Kõige väiksem vennapoeg rääkis, mis asju ta on aknast välja visanud. Ta ei teadnud veel, et selles on midagi halba. Muuhulgas oli ta kulbiga aknast alla valanud puljongit. Puljong oli supileem, mis talle ei maitsenud.

*
Läksin kooli tiivatrepist alla. Minu kooliajal oli trepist alla sõidetud, aga nüüd nooremad poisid hüppasid otse ühelt trepilt teisele. Üks õpetaja küsis, kas treppi võib kulutada, mille peale poisid arvasid, et võib küll. Leidsin uue mooduse alla sõitmiseks, et toetusin ainult käsipuule ja jalgadega treppi ei puudutanud. Aga selle peale võidi ka pahandada, et niiviisi panen ma käsipuule liiga suure koormuse. Fuajees kasutati lauset: "Das ist ein Hirn." Tõnu arvas, et see on mõni Brüsseli väljend. Aga Reet ütles, et selle üle võib aastakümneid naerda. Sellest järeldasin, et Hirn ei olegi selles lauses saksakeelne sõna, vaid on tuletatud eestikeelsest sõnast hirnuma. Leidsin, et Reet võib tõesti aastakümneid hirnuda. Läksime klassivendadega koju. Kõndisime läbi kesklinna. Vaatasime, et kõik majad on varisemisohtlikud. Ajalehes oli kirjutatud varisemisohust seoses paari majaga. See tuli sellest, et sellistel asutustel nagu ülikool oli parem jälgimissüsteem. Enamikul seda ei olnud. Viimaste aastate talved olid olnud nii ebasoodsad, et olid tekitanud kõigisse majadesse praod. Remondivajadusest oli räägitud ka Võidu silla puhul.