Kätte jõudis õhtu ja koju tuli inimesi juurde. Vennapoegadelt küsiti, kas nad õhtusööki tahavad. Mulle tuli meelde parandada, et see oleks alles lõunasöök, sest me polnud lõunat ka söönud. Ütlesin, et kui toas on nii palju kära ja inimesi, siis ei tule söömine meelde. Vennapojad ütlesid, et nad tahavad koju minna. Aga kui neile kommi anti, täitus kõht sellest nii palju, et tuju läks paremaks ja nad avaldasid soovi siiski meie poole jääda.
*
Matemaatika õpetaja rääkis, et sellesse tuleb rahulikult suhtuda, kui kontrollitakse, kas mul on tervis korras. Vend ei mäletanud, kuidas taskuarvutiga ruutjuurega arvutusi tehakse. Mina umbes mäletasin. Taskuarvutil oli üks klahv ruutjuure ja teine kõigi juurte jaoks. Hakkasin proovima ja näitama. Aga selgus, et taskuarvuti on nii rikkis, et ei näita iga kord nelja ruutjuureks kahte, vaid pikkade komakohtadega muid arve. Natuke rikkis oli ta olnud juba siis, kui tegin keskkooli lõpueksamit, aga nüüd oli probleem veel kõvasti süvenenud. Mul jäi üle hakata kõiki arvutusi peast tegema. See oligi arendavam, aga niiviisi võis vigu sisse tulla. Kui vajutasin kõigi juurte klahvi, näitas taskuarvuti paberit, kus oli arvutuskäik. Seega selgus, et juurte leidmisel on siiski arvutuskäik olemas. Seni olin arvanud, et neid leiab ainult proovimise teel.
*
Hakkasime matemaatika vihikusse arvutusi kirjutama. Mõtlesin, et õpetajale on tegelikult selgelt näha, kas arvutus on õige või vale. Kui mul oli tahvlile nägemine halvemaks läinud, olin hakanud kirjutama vihikusse soga, lootes sellega õpetaja ära petta. Vennad joonistasid koos minuga samasse vihikusse. Kirjutasin piltide juurde luuletusi. Klaus kirjutas minu luuletuse kõrvale oma luuletuse. Nüüd tegid vennad üle tüki aja midagi koos ja Klaus oli jälle sobivas meeleolus, et niiviisi kirjutatud luuletust hinnata. Vahepeal oli ta hakanud arvama, et varem koos kirjutatud luuletused on kehvad, sest oli neid lugenud teistsuguses meeleolus.
*
Olime lennujaamas. Üks meist tõstis maast kotti. Talle öeldi, et uute ohutusreeglite järgi ei tohi 21 kilost kotti maapinnast kõrgemale tõsta. Aga koti alt oli vaja teine kott kätte saada, seepärast ikkagi tõsteti. See oli jälgimisseadmete abil näha ja korravalvur tuli kohale. Talle hauguti vastu. Mul tuli enne lennukisse minekut riideid vahetada. Aga uue korra järgi ei võinud lennujaamas kardinaid ette tõmmata. Ütlesin, et siis ei saagi vahetada. Sain aru, et magan oma voodis. Püüdsin tulla voodist välja ja panna läbi une mängima Ernst Enno sõnadega laulude kassetti. Aga kõlama hakkas hoopis Ivo Linna laul. Võibolla päriselt kõlav muusika tekitas unenäos teistsugust. Aga ma polnud siiski kindel, kas ma läbi une sain üldse päriselt õigele maki nupule pihta.
neljapäev, mai 31, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar