neljapäev, mai 10, 2012

Taotlege rahupreemiat

Kirjandusmuuseumi avariiulis olevad köited on suurelt osalt pruunide või siniste selgadega. Üksikuid kollaseid ja punaseid on ka. Eile nägin seal pappkasti, millel oli kollaste banaanide pilt. Täna seda enam selles kohas ei olnud. Seevastu kirjandusmuuseumist koju jõudes oli banaane koju toodud. Banaan võiks tunduda nii maitsev nagu ta tundus Nõukogude ajal, kui neid sai harva. Üks tuttav olevat söönud ükskord nii palju banaane, et pärast seda ei tahtnud ta neid enam ühelgi korral. Minul läks keedetud juurvilja isu ära sööma sundimisega, aga tema sõi banaane vabatahtlikult. Kui keegi läheb sõtta vabatahtlikult, võib ta ikkagi olla sunnitud seda tegema. Täna lugesin artiklit sellest, et lisaks sõjapõgenikele on põgenetud ka sõjaväeteenistuse eest. Need on sarnased põgenike liigid, sest sõjaväeteenistusse minek võib tähendada ka sõtta minekut. Riikide valitsused peavad deserteerumist suuremaks patuks kui tapmist. Sõjas tapmise eest võib oodata auraha, aga desertöör võidakse maha lasta. Ordeneid antakse ka välisriikide kodanikele, aga mitte vastaspoolel sõdimise eest. Antakse välja ordeneid nii sõjaliste teenete eest kui ka rahupreemiaid. Rahuläbirääkimisi võiks nimetada sõja jätkamiseks teistsuguste vahenditega. Karlsson Katuselt ütles rahu ainult rahu, aga tema lennuoskus võis olla Esimese maailmasõja aegse sõjatehnika arenemise tulemus. Esimene maailmasõda arendas lennukeid ja Teine rakette. Eesti arengule tuli Esimene maailmasõda kasuks, aga Teine kahjuks.

0 vastukaja: