Laevaga Narva

Oli valida erinevat liiki toitude vahel. Olime majas, kus võim oli pahadel. Viskasin palli vastu järgmise toa seina. Üllatuslikult ei põrganud pall tagasi, vaid jäi seina sisse kinni. Läksin selle seina juurde. Meid oli hoitud vangis, aga pääsesin läbi seina majast välja. Vaatasin, et maja ümber ei olegi kogunenud rahvahulka vaatama, mis selles majas toimub. Läksin mööda tänavat ühte teise majja. Sealsed inimesed rääkisid mind nähes omavahel, et majas, kust ma tulin, tegid pahad juhtimisvea ja nende võim hakkas lagunema. Järelikult oldi siiski seal valitsenud olukorraga kursis.

*
Sõitsin bussis. Olin magama jäänud. Mulle tuli meelde, et olin mitmendat korda järjest unustanud pileti augustamata. Ma ei saanud seda ka nüüd augustada, sest mul polnud piletit üldse taskus. Pileti augustamine tuli mul vist meelde siis, kui ta mul taskus oli, ja ununes, kui ei olnud. Ma ei läinud juhi käest ka ostma. Järgmine peatus pidi juba olema minu peatus. Kui nüüd veel kontroll oleks tulnud, oleksin öelnud, et ma lähen kohe maha. Ja rääkinud, et mul oli lapsena tasuta sõidu õigus, just sellepärast saan ma nüüd elu lõpuni trahvi, sest mul läheb meelest, et seda õigust enam ei ole. Meikar oli mul soovitanud kindlasti Narvas käia. Mõtlesin talle kirjutada, et kui Narva viiks laev, siis ma läheks. Aga Narva sõitma ei saanud laeva panna, sest Narva jõgi oli piirijõgi. See, kummal kaldal saab laevast väljuda, sõltus sellest, kummas suunas laev sõitis. Nii oleks pidanud ühes suunas sõites väljuma ühte ja teises suunas sõites teise riiki. Narva ei olnud saanud aastatuhandeid laevaliini käima panna, sest teele jäi kosk. Muidu oleks saanud ehitada kosest möödasõitmise tee, aga Nõukogude aeg tuli vahele. Mõtlesin, et kui ma lõpuks hakkan laevaga Narva sõitma, võib laev põhja minna, sest Peipsi põhjapoolne osa on sügavam kui ükskord Pihkvasse sõites oli olnud. Aga arvatavasti oleks laev sõitnud mööda kalda äärt. Võibolla oli Peipsi hoopis laevasõiduks liiga madal, sest selle veetaset oli alandatud. Aga vast ei olnud, sest Narva jõgi oli veel suur jõgi. Ükskord oli liin Tartu-Vasknarva-Narva olemas olnud. Mõtlesin, et võibolla peaks hoopis käima teist korda Pihkvas. Pärast bussist väljumist hakkasin liikuma mööda tänavat roomates, aga roomasin nii kiiresti kui jaksasin. Olin endiselt poolunes ja uni kippus sügavamaks muutuma.

*
Väljusin Atlantise peatuses bussist. Kõndisin üle Raekoja platsi. Üks mees pani seal maha portfelli ja kõndis ise edasi. Teine mees näitas näpuga portfelli peale, mispeale selle maha pannud mees tuli tagasi, võttis portfelli maast üles ja kiirustas sellega minema. Portfellist kostis tiksumist. Poisid rääkisid, et see mees paneb pommi. Portfelli maha panekut nähes ma polnud ise selle peale tulnud. Nüüd kiirustasin vastassuunas, et enne plahvatust võimalikult kaugele jõuda. Läksin kirjandusmuuseumi. Sander oli rääkinud, et Tartus on igas asutuses kümme korda vähem töötajaid kui Tallinnas. Viiekordne vahe oli linnade rahvaarvus ja see lisas töötajate arvu veel kahekordse vahe. Kirjandusmuuseumis vaatasin kõigi uste silte, sest mul ei olnud meeles, kus vajalik ruum asub, kuigi olin seal palju käinud. Jõudsin tagumistesse ruumidesse, kus oli juba rohkem töötajaid. Ühel uksel nägin silti "Ajakirjade lugemissaal". See oli ilmselt õige ruum, kuigi asi, mille lugemine mul pooleli oli, ei olnud ajakiri.