Tondilossis

Olin tondilossis. Otsustasin, et ma ei karda, vaid hakkan seda uurima ja tonte küsitlema. Astusin järjest erinevatesse ruumidesse sisse ja uurisin neis leiduvaid esemeid. Ühest ruumist leidsin kaks vispli sarnast eset. Sellest järeldasin, et lähedal on köök. Viskasin visplid trepist korrus allapoole, kus oli oletatavalt köögi uks. Keetsin teed, kuhu panin lisaks teepurudele ka peeti. Pakkusin teed tontidele, aga ise ei joonud, sest mulle peet ei maitsenud. Mõtlesin, et mina hakkasin lossi uurima, aga mõni teine oleks väljapääsu otsimisest alustanud, et pääseda välja enne nälga suremist.

*
Üks rikas mees näitas enda kohta fotosid. Ta oli 200 aastat vana, aga viimased 100 aastat ei olnud uusi fotosid lisanud. Kiitsin, et see on õige, kui enda kohta fotode lisamisega ei kiirustata. Mul kummitas üks selle mehe laul. Enne siia maakohta sõitmist olin kodus seda laulu kuulanud. Nii olin vist teinud ka eelmine kord enne siia sõitmist. Pidime minema bussi peale, et koju tagasi sõita. Hakkas kõlama see laul. Mul oli see meeles jämedama häälega, aga kõlama hakates oli hääl peenem ja see oli võimas.

*
Mul oli ühe raamatu lugemine pooleli. Vahepeal laenas mult seda ema. Kui ta raamatu tagasi andis, ei olnud järjehoidja enam selles kohas, kuhu mina selle olin jätnud, vaid oli nihkunud kaks lehte edasi. Lugesin ajalehte. Ajaleht oli nii suures formaadis, et kaugemast otsast lugemiseks pidin vaatama ühe tüdruku suunas. Et ta vaatevälja ei jääks, panin ajalehe teise asendisse. Teised hakkasid minema sööma. Üks nõudis Piiblile tuginedes alkoholi tarvitamist. Piiblis olevat kirjas, et kui vein ei saa muutuda vereks, siis on see halb. Mina jäin magama. Hommikul olime vara tõusnud ja seetõttu jäin õhtul ruttu magama. Magasin toolil istudes, nii et kuulsin teiste hääli läbi une. Imestasin, et magama jäämisest hoolimata ei kuku mul pea alla. Isa karistas söögilauas valesti käituvaid vendasid. Oudekki teatas, et selle eest kaebab ta kohtusse. Vennad oleks võinud näidata, et midagi hullu ei ole, aga nad nutsid kõvemini kui kunagi varem. Nüüd jäi elu lõpuni peakohale ähvardus, et Oudekki kaebab kohtusse. Mõtlesin, et magan kella üheteistkümneni ja siis tõusen veel tunniks ajaks üles, et õhtust süia. Kui ma püiaks järjest hommikuni magada, ärkaksin hommikul liiga vara. Mõtlesin, kas tunniks ajaks üles tõustes panna vahepeal päevariided selga või mitte. Tulin mõttele, et üksteist üles ärgates ei pruugi ma enam süia saada, sest laagri kokad võivad selleks ajaks toidu ära koristada.