reede, mai 11, 2012

Turniir võilillede ajal

1. Kõiv 5 p.
(Ühe vooru mängis tema eest Peebo, kes tegi kiirviigi.)
2. Metsoja 4,5
3. Tätte 4,5
4. Solovjov 3,5
5. Seljodkin 3,5
6.-10. Runnel jt. 3
...
14 osavõtjat, 6 vooru, 15 minutit (viimases voorus 12)

Välk:
Solovjov-Runnel 1,5:0,5

Turniir:
Seljodkin-Runnel 0,5:0,5
Runnel-Kääp 0,5:0,5
Metsoja-Runnel 1:0
Runnel-Liiva 1:0
Kure-Runnel 1:0
Runnel-Ojaste 1:0

See nädal seisnes minu treening selles, et mängisin iga päev endaga ühe kiires tempos partii raamatuid kasutamata. Lisaks mängisin rendžut ja kahel päeval ka kabet. Klubis rippus seina peal lauamängude võistkondlike meistrivõistluste tabel, kus lauamängudeks loeti peale male ja kabe ka lauatennis ja koroona. Selle kohta ütlesin, et kui koroona on lauamäng, siis võib sama öelda suusatamise kohta, sest suuski saab laudadeks nimetada. Kui ma talvel suusatamas käisin, siis võibolla tänu sellele sain males paar auhinda, hiljem pole saanud. Mõtlesin suusatamise asemel soemal aastaajal pikemalt trenažööriga sõita, aga pole sellest plaanist kinni pidanud. Kaks nädalat segas köha. Ma olen turniiril saanud kaks nädalat järjest pooled punktid. Sünnipäevaõnnitlusi olen saanud klubis kolm nädalat järjest. Tänane õnnitleja ütles, et ta ei saanud sünnipäevaturniirile tulla, sest tal oli laps haige. Üks talvine sage osavõtja ei käivat enam sellepärast mängimas, et peab nüüd reedeti tööl olema. Täna arvasin juba hommikul, et osavõtjaid koguneb vähem, sest vihma sadas. Kabeturniiride kohta ma pole statistikat teinud, võibolla seal ei olnud vähem. 11-aastaselt mängisin kabet vist rohkem kui malet, sest isa eelistas seda mängu. Lõpuks ütlesin talle, et ma tahan malet rohkem. Male tegi huvitavamaks muuhulgas see, et selle kohta oli kodus raamatuid, aga kabe kohta mitte. Nüüd on kaberaamatuid ka natuke. Mõnda kaberaamatut oli vahepeal isegi topelt, nii et sain teistele edasi anda. Midagi andsin I. Kuusele. Ta ütles, et kabet mängib rohkem tema vend, aga võttis raamatu vastu. Topelt olnud maleraamatud viisin spordikooli, soovitusega need mõnel turniiril auhinnaks panna, aga nende edasist saatust ei tea. Minu käes on veel laenatud maleraamatuid. Oma "Maleaabitsa" küsis onu tagasi, et tema lapsed õppida saaksid. Onu arvas, et mina olen sellest raamatust välja kasvanud. Mina nii ei arvanud ja ostsin endale antikvariaadist uue. Lõppmängude osas on mul sealt siiamaani õppida. Täna võitsin Ojaste vastu etturilõppmängu, mida tema pidas võrdseks. Minu meelest oli temal rohkem nõrgestusi. Aga ma pole kindel, kas ühel hetkel ei olnud lõppmäng hoopis mulle kaotatud, sest ma ei viitsinud temposid lugeda. Aega polnud ka palju. Ma ei mäleta, millal ma viimati ajaga kaotasin. Tänasel turniiril selliseid mänge ei olnud. Välkpartiis tegin Solovjoviga ajapuuduse tõttu käikude kordamisega viigi.

0 vastukaja: