Peedul pildistamas

 

Käisime Peedul vanaema, Tooma ja Mariaga. Teised kaevasid maad, mina tegin Peedu peal tiiru ja pildistasin. Nagu varemgi pikema vaheaja järel Peedul käies, tuli seal ringi kõndides silmade ette palju mälupilte erinevatest eluperioodidest. Eilses lehes üks rahamees väljendas mõtet, et kooli suvevaheajad võiks tänapäeval lühemad olla, kuna parem olevat tööd ja puhkust ühtlasemalt jagada. Aga ta unustas, et soojad ja külmad ilmad ei jagune aasta peale ühtlaselt. Kuigi talusid peetakse vähem kui vanasti, on inimestel veel suvilad. Suvilas ei ole talvevaheajal nii palju peale hakata kui suvel. Laste tervisele peaks kasulik olema, kui nad saavad suvel värskes õhus viibida. Aiatöid on ka vaja teha suvel.

Kui ma ringilt tagasi jõudsin, viisin maakaevamise lõpule. Sõime verandal. Kuigi Peedu kioskit enam ammu ei ole, oli vanaemal meile pakkuda sama häid saiakesi nagu seal müüdi. Tagasisõidu ajal tegin veel kolm fotot autoaknast. Seejärel andsin fotoaparaadi vanaemale ja Mariale. Vanaema oli öelnud, et ta vaataks Peedu fotosid, aga nad hakkasid vaatama algusest peale alates minu eelmise aasta sünnipäevast. Minu maalide ja joonistuste fotosid nähes võrdles vanaema mind Viiraltiga ja ütles, et meie suguvõsas on paljudel kunstianne. Ta olevat ise ka kaalunud ühe variandina kunsti õppima minemist. Aga nad ei jõudnud vaatamisega isegi eelmise aasta Peedu fotodeni, sest enne sai aparaadi aku tühjaks. Aku sai tühjaks ka eelmine aasta Peedul käies. Tol korral jäi pildistamine pooleli, täna jõudsin selle lõpule viia, kuigi kaalusin veel autoaknast Tartu pildistamist.