Indiaanlased orjadena

Raamatus "Mustad lastid" kirjutatakse, et juba esimestel aastatel pärast Ameerika avastamist püüti indiaanlasi kullakaevandusse tööle panna, aga nad ei olnud harjunud mingisugust füüsilist tööd tegema ja surid massiliselt, kuna ei suutnud vangipõlve taluda. Kui nähti, et indiaanlased on orjadena väärtusetud, otsustati nende asemel rakendada neegreid.

Ülikooli loengus räägiti samuti sellest, et indiaanlased kaevanduses surid. Erinevus on, et loengukonspekti järgi püüti Ameerikas algul ebaõnnestunult sisse seada pärisorjust, mitte orjust.

Aga raamatus toodud seletused on kahtlased. Indiaanlased tegid enne Ameerika avastamist kindlasti füüsilist tööd, sest nad pidasid jahti ja sõda ning ehitasid püramiide. Neil oli mitu mõne koha pealt küllaltki arenenud riiki. Võibolla mõni rahvas sai korilusega läbi.

Kui keegi jääb haigeks vangipõlve vastuvõetamatuse tõttu, siis see haigus on depressioon. Meditsiinialases kirjanduses öeldakse, et depressioon võib viia enesetapuni ja soodustada muude haiguste teket, aga ei kirjutata, et depressioon oleks otseseks surma põhjuseks.

Ameerika vallutamise ajaloost on teada, et ei surnud ainult orjadeks muudetud indiaanlased, vaid üldse suurem osa. Peamiseks põhjuseks oli, et indiaanlastel polnud immuunsust eurooplaste haiguste suhtes. Neisse uutesse haigustesse võisidki kaevandustesse viidud indiaanlased veel suuremal arvul surra kui teised, sest nad puutusid eurooplastega veel lähemalt kokku.