Teaduse tulevik

Eile lugesin ajalehest artiklit sellest, kuidas õpetada reaalaineid paremini. Neid soovitusi oleks võinu laiendada kõigile õppeainetele, sest kui soovitati rohkem seoseid luua, siis seda võib rakendada ka humanitaarteadustes. Artikli järgi koolis reaalaineid tuubitakse, aga ülikoolis õpetatakse huvitavamalt, sest seal valemeid tuletatakse. Võibolla seda tõesti põhikoolis väga ei õpetatud, aga ma õppisin sellest hoolimata meelest läinud valemeid oma peaga tuletama. Kui anti eksameid valida, eelistasin alati matemaatikaeksamit, sest arvasin, et seal saab kõik oma peaga välja mõelda ja ei pea midagi pähe õppima. Ülikooli füüsika sisseastumiseksamil anti kasutada valemilehed, et keegi ei saaks sisse mälu abil. Ma pole kindel, kas see oli kõige vajalikum samm, sest psühholoogid väidavad, et kõige paremini jääb meelde see, millest on aru saadud. Mul olid tol ajal füüsika valemid peas ja sain vast tänu sellele eksamil ikkagi ajalise eelise.

Ajaleheartiklis öeldi, et tulevik kuulub reaalteadustele ja sellepärast peaks rohkem neid õpitama. Tegelikult juba ainuüksi põhjendamaks väidet, et reaalteadused on tulevikus kõige tähtsamad, on vaja teisi teadusi. Samuti tegeleb küsimusega, kuidas paremini õppida, psühholoogia, mitte reaalteadused ise. Mäletan ka mõne aasta eest ilmunud psühholoogiaprofessori artiklit, kes arvas, et astuma peab hoopis tema teaduskonda, sest hoopis see on tulevikus tähtis. Mina ülikoolis lähemat ja kaugemat ajalugu õppinuna teeksin vahet ka erinevatel tulevikkudel ja küsiksin, kas peetakse silmas lähitulevikku või kauget.

Ajaleheartikli autor ei olnud rahul, et majandust õppida tahtjaid on oluliselt rohkem kui reaalteaduste huvilisi. Tegelikult kui lävendipõhist vastuvõttu enam ei ole, siis otsustab ju ülikool, mitu üliõpilast õppima pääseb. Vahe on selles, et suurema konkursi puhul saab valida andekamaid üliõpilasi. Aga kes oma võimeid tunneb, ei pea avaldust sinna andma, kus tal annet ei ole. Mina andsin ülikooli astudes avalduse esimese eelistusena ajalukku ja teisena füüsikasse. Füüsikasse nii väikse konkursi pärast kui ka arvamusest, et füüsikud võivad maailma päästmisega tegeleda. Aga nägin, et füüsikud olid õppima tulejate suhtes ise tõrjuvamad kui ajaloolased. See ilmnes nii avalduse kirjutamisel kui ka eksami eelses konsultatsioonis. Füüsika eksami konsultatsioonis soovitati nendel ära kaduda, kellel on esimene eelistus majandus. Minu meelest kui füüsika eksam edukamalt läheb, võibki füüsika sobivam aine olla. Aga ilmselt õppejõul oli palju kogemusi ka üliõpilastega, kes seal teaduskonnas õppimisega hakkama ei saanud. Ajaloolased ühtegi sisseastujat ära saata ei püüdnud, vaid ütlesid esimese septembri aktusel, et sisse said parimatest parimad. Klassivendadest füüsikud küsivad küll alati, et miks ma füüsikat õppima ei läinud, aga nemad poleks mind õpetada saanud.