Küsin kõiki aastaarve

Minu võrgulehele tulid kahe vähestes riietes naise pildid. Üks tüdruk küsis selja tagant, kas ma võtan need spämmid vastu. Vastasin, et ma ei tea, kes need saatis. Jätsin pildid alles, aga pöörasin pilgu ekraanilt kõrvale. See võis tunduda ebaloogiline, et jätan alles pigem anonüümkirjad, kuna ei tea nende saatjat. Hakati laulma kirikulaule. Läksime võõra linna tänavatele, kus minu tee läks teiste omast ajutiselt lahku ja ma võisin ära eksida. Läksin kahekorruselisse puumajja, kus meil oli korter, mida me ei kasutanud. Maja lagunes.

*
Saime kätte keskkooli lõputunnistused. Neid jagas inglise keele õpetaja. Ta ütles, et aga vene keelt ma pean edasi õppima, sest see ei ole mul selge. Vastasin, et saan igast lausest mingist protsendist aru. Õpetaja ütles, et see on arusaamine, mitte oskamine. Vaatasin, et ühes kandilises nõus on minu kursusekaaslane, kes on kala. Tal oli vähe vett. Valasin seda natuke juurde. Kursusekaaslasel ei olnud enam pead otsas, aga ta sai minuga rääkida ja talle antud toitu neelata. Hiljem mõtlesin, et ma ei ole liiga kaua vett juurde valanud. Valasin seda uuesti ja mõtlesin anda ka süia juurde.

*
Olin ajalooõpetaja. Mõtlesin, et teen sellise kontrolltöö, kus küsin kõiki aasta jooksul õpikus esinenud aastaarve. Õigesti vastatud aastaarvud annavad plusspunkte, aga kui õpilane sajandiga eksib, siis saab ta miinuspunkte. Kui ta midagi ei vasta, siis null punkti ilma miinusteta. Miinuspunkte tuleb nii palju, kui mitme sajandiga õpilane eksib. Tegelikult siis võidakse vaidlema hakata, et mõni aasta on teisele sajandile lähemal kui oma sajandi kaugemale otsale. Siis on parem anda igasuguse sajandiga eksimise eest üks miinuspunkt, sõltumata sellest, mitme sajandiga eksitakse. Või võib anda ka mitu miinust, sest number on ikkagi vale. Kui ainult tagumised numbrid on õiged, siis selle eest plusspunkte ei saa. Kontrolltööd tehakse ruumis tihedas summas koos seistes. Keegi ei tohi teistest varem lahkuda, sest muidu läheks trügimiseks. Aga mõtlesin, et kui üks õpilane palub teisel oma kontrolltöö õpetajale edasi anda, siis ei pruugita tema soovi täita, vaid osa töid võib kaduma minna. Olin õpilane ja läksin ajalootundi. Vaatasin, et mul oli päeviku vahel kirjalik töö. Seda lugedes oli kohe näha, et mul oli kirjutamise ajal halb enesetunne olnud. Enne lugema hakkamist oli enesetunne hea ja mul polnud üldse meeles, et vahel on halvem. Ma polnud halvast enesetundest kirjutanud, aga see paistis välja, siis ilmselt ka õpetajale. Lauri N. näitas mulle rendžulauda ja ütles, et tahab näha, milline minu oma on. Vastasin, et mul on kodus samasugune. Lauri küsis, mida ma eile tegin. Vastasin, et olin koolis. Lisasin, et juhul kui oli esmaspäev. Võibolla oli olnud hoopis pühapäev. Mul ei olnud tunniplaan peas ja seetõttu ma toimuvate tundide järgi ei teadnud, mis päev on. Enne järgmisse tundi minekut vaatasin iga kord päevikust, mis järgmiseks tuleb. Aga see võidi panna kontrolltöö küsimuseks, et esitatakse ühe nädalapäeva tundide nimekiri ja küsitakse, mis päeva oma see on. Hakkasin oma voodis ärkama. Ma ei olnud rahul, et ma ärkasin nii vara, et vennad polnud veel üles tõusnud.