Riigikohtu otsus

Feisbuki küsimuste ja vastuste grupis esitati küsimus riigikohtu otsuse ja selle tagajärgede kohta, millele andsin järgmise vastuse:

Eesti Euroopa Liiduga liitumisel oli üks põhiargumente, et Eesti saab raha Liidult rohkem kui vastu annab. Mõnede skeptikute arvutused näitasid juba siis, et asi on vastupidi. Võibolla need arvutused tol ajal ei olnud õiged, aga nüüd on aeg uuesti arvutada. Tundub igaljuhul sedamoodi, et väiksem ja vaesem riik hakkab suuremaid ja rikkamaid üleval pidama. Lisandub asja juriidiline külg. Kui põhiseadus ei võimalda otsust vastu võtta, aga seda soovitakse, tuleks teha asju õiges järjekorras ja alustada ettepanekust seaduse muutmiseks. Riigikohus tunnistas oma otsuses, et Eesti suveräänsus väheneb. See puudutab otseselt põhiseaduse esimest paragrahvi, kus nimetatud iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatus ja võõrandamatus tähendab sama ka suveräänsuse kohta. Riigikohus tunnistas, et põhiseaduse täiendamise seadus ei luba suveräänsust piiramatult delegeerida, sest see lubab Euroopa Liitu kuuluda ainult põhiseaduse aluspõhimõtetest lähtuvalt. Sellega läheb otsus endaga vastuollu, sest esimene paragrahv on kindlasti aluspõhimõtet sõnastav.