Hinnete summa

Täna pidime minema klassiga reisile Inglismaale, aga mul ei olnud veel pilet ostetud. Räägiti, et ega Inglismaal ei saa Eesti raha vahetada. Küsisin, kas piiril saab. Vastati, et ei saa. Ütlesin, et siis ma reisile ei tule. Otsustasin jääda samasse majja maleturniirile. Turniiril oli kohtunikuks Kass. Ta tahtis teha kõigile osavõtjatele enne esimese vooru algust tuimestava elektrišoki. Seda põhjendati sellega, et elektrišokk ajab unisuse ära, muidu vastasel on ebameeldiv, kui mõni nupp ette jäetakse. Mina ütlesin, et kui ilma elektrišokita mängida ei saa, siis ma ei osale. Läksin minema. Kartsin, et elektrišoki nõue võidakse kehtestada kõikidel turniiridel.

*
Kirjanduse majas toimus Rummole pühendatud üritus. Läksin kohale ürituse teiseks pooleks. Lamasin kõhuli teki all ja mulle tundus, et selja taga räägitakse minust. Tõnu tuli ja küsis, kas ma olin üritusel kohal. Vastasin, et ei olnud, ma tulin siia majja selleks, et sõita Inglismaale. Tõnu ütles, et minul on kõige vähem kohustusi, aga mul lähevad need kõige rohkem segi. Ta läks eemale. Nüüd tuli mul meelde, et tol päeval ei olnud ma Inglismaale sõita tahtnud, vaid olin tulnud kirjanduse majja saunakotiga. Saun pidi algama pärast seda, kui Inglismaale minejad olid juba teele asunud. Räägiti, et kirjandusüritusel oli publiku hulgast üks naine kogu aeg minu kohta väga halvustavat juttu rääkinud. Kui Tõnu oli teinud võrdlevat ettekannet ja minu kohta andmeid esitama hakanud, oli naine hakanud midagi halvustavalt kommenteerima, et ise selline ja selline. Tõnu oli talle mitu korda hüüdnud: "Ärge rääkige minu vennast halvasti!" Siis selle naise juttu ma olingi oma selja tagant veel ürituse teisel poolel kohale jõudes kuulnud. Mina olin arvanud, et võibolla see on hallutsinatsioon, aga Tõnul oli olemas oskus hallutsinatsioone ja muid hääli eristada. Tuli välja, et leidus inimesi, kes olid minust väga halval arvamusel, kuigi minu arvates ei olnud selleks põhjust. Vaatasin lünkharjutust, mida olime viimati inglise keele tunni jaoks teinud. Olin täitnud suurema jao lünki õigesti ja nüüd mul olid kõik vastused selgelt meeles. Aga teised olid kogu aasta jooksul kõigi harjutuste vastused selgelt meelde jätnud ja oskasid selle tõttu tasemetööd kirjutada, mis pandi varem tehtud harjutustest kokku. Mõtlesin, et kui ma peaksin tasemetöö kahe saama, siis palun, et mul lastaks seda uuesti teha, kuu aja pärast saan juba viie, sest minul on kõige suurem õppimisvõime. Ainult et siis mul ei jää aega teisteks eksamiteks õppida. Võibolla tänavu oli üldse tasemetöö korraldamisest loobutud, sest eksam pidi nagunii tulema ja ei tahetud õpilasi liigselt traumeerida. Sel juhul pidime varsti tundides eksamiks valmistuma hakkama. Mul tuli mõte, kuidas põhjendada, et Kassil ei ole õigust elektrišokki teha.

*
Hakkasime teist korda keskkooli lõpetama. Mõtlesin, et mul ei tulnud proovikirjand kõige paremini välja, ja saingi selle eest kahe. Nüüd oli lõpukirjandit kirjutama minna veel ebakindlam tunne. Kui Henn ütles, et ma sain kahe, siis vastasin, et mul ei olnud kõige parem tuju ja tegin paar keeleviga, mille peale õpetaja pani kahe. Mõtlesin, et ma pean oskama kirjandit kirjutada, kui ma oskan häid kõnesid kirjutada. Henn ütles, et ma ei jõuagi talle hinnetega järele. Küsisin, kas ta on üldse arvutanud, mis ta ülikooli keskmine hinne on. Henn vastas, et seitse. Nõudsin, et ta võtaks keskmise sama moodi nagu mina, et kõige kõrgem hinne annab viis punkti. Nüüd ütles Henn, et me ükskord võrdlesime, et niimoodi võttes on meie ülikooli keskmine hinne täpselt sama, seda teada saades olin ma rahul olnud. Ütlesin, et õige jah. Rääkisin, et juba siis, kui minu keskmine hinne oli veel Hennu omast madalam, oli mul hinnete summa juba suurem, sest ma olen vanem ja olin kauem koolis käinud. Õpetaja, kes oli pannud kirjandi hinde, oli meiega samas ruumis. Ta ütles, et ta oli mulle öelnud, et ma minema läheks, aga mina polnud seda teinud. Nüüd tuli mulle meelde, et ühel varasemal korral olin temaga ägedalt vaielnud. Nähtavasti ei olnud ta seda andestanud. Siis oli kirjandi hinne kättemaks, mitte ei näidanud, et kirjand halb oleks. Õpetaja rääkis midagi teistele pikemalt, mida ma täpselt ei kuulnud, et ta oli teise õpetaja vaatama kutsunud ja koos olid jõudnud järeldusele, et nad näevad õigesti. Mõtlesin, et võibolla mul ei tulnud sellepärast kirjand välja, et selle jaoks anti jooneline paber, aga viimastel aastatel olen harjunud kirjutama ainult ruudulisele.