Taga lohisevad suusad

Kirjutasin, et mulle tuleb kuuest feisbuki grupist väga palju lugemist. Selle peale kirjutas keegi, et ärge arvake, et teie pärast kirjutatakse. Tahtsin vastata, et ma ei arvagi, aga lugeda saan ma ikkagi. Vastamiseks hakkasin kõndima mööda teed, et iga sammuga üks täht sisestada. Ma ei teadnud, kas ma pean sõnavahed ka jätma või mitte. Aga ma ei saanudki lauset sisestatud, sest mööda kitsast rada tuli vastu inimesi, kes minu selja taha jõudes oma jalgadega minu sisestatud tähed kustutasid. Varem olin ma kuidagi kirjutada saanud, aga ma ei mäletanud täpselt, kuidas. Seda oli kõige lihtsam teha vist subtiitritega, mille jaoks tuli lihtsalt kätega õhku tähti kirjutada. Suusatasin kanali ääres. Ma olin võimeline kiiresti suusatama, aga ma ei saanud suurt hoogu sisse, sest kogu aeg tuli jalakäijaid vastu. Seda rada, mida mööda ma sõitsin, kasutati rohkem jalakäijate rajana. Kanali pool oli teine rada, mida mööda liikusid rohkem suusatajad, aga seal polnud ka parem, sest neile pidi samuti teed andma. Minuga hakkas rääkima üks poiss, kes minuga samas suunas sõitis. Ta tutvustas ennast, et ta on Egon, lisades ka perekonnanime. Tegemist oli vist vana naabriga, aga ma ei tundnud teda enam hästi ära ja perekonnanime ei teadnud. Mul olid vanad Vene-aegsed Visu suusad. Kui sõitmise lõpetasin, küsis Egon, kas ma saan suusad ise klambritega kokku panna. Vastasin, et saan küll. Vanasti ma polnud saanud, aga nüüd olid käed tugevamad. Mul tuli teha siiski oodatust keerulisem liigutus. Koju minema hakates märkasin, et minu suuskade taga ripneb veel üks paar suuski. Need olid Pärnu suusad, millest üks oli katki. Võibolla olin mõnelt teiselt suusatajalt kogemata suusad ära võtnud. Või olin need juba enne kodust kaasa võtnud ja nüüd ära lõhkunud.

*
Rääkisin Klausile, et kuigi minu suusa taga ripnes mulle märkamatult teine suusk, õnnestus mul sellest hoolimata kiiresti sõita. Klaus vastas, et temaga juhtus ühtedel suusavõistlustel sama moodi. Ta sõitis kiiresti just sellepärast, et teine suusk taga oli. Algul ta ei saanud põhjusest aru ja muutus teiste osavõtjate suhtes üleolevaks. Need suusad, mis minu omade taga olid lohisenud ja millest ma ühe olin ära lõhkunud, olid Klausi omad. Klaus ütles, et nende parandamine on vaevanõudev. Vastasin, et mina arvasin, et neid ei saagi enam parandada. Istusin arvuti taga. Lugesin, et keegi kirjutas, et kõige paremad parteiprogrammid on esitanud Runnel ja üks teine inimene. Mõtlesin kommenteerida, et on kolm võimalust, keda Runneli all mõeldakse - isa, kes on kõige tuntum; mind, sest ma koostan programme; või Klausi, kes on kuulunud parteisse. Kirjutaja kuulus ise ka ühte parteisse. Partei nime järgi võis ta olla R. Sõlg. Aga partei nimi polnud täpselt sama. Äkki tekkis mingi häire ja mind visati postkastist välja. Käivitus video, kus kolm meest ähvardava häälega rääkisid. Ütlesin, et selle viiruse sain vist sellest, et vaatasin eile muusikavideot. Isa läks läbi toa ja jäi ekraanile vaatama. Videost lahti saamiseks panin arvuti nupust kinni. Isa küsis, miks ma sellist jama vaatan. Vastasin, et ma ei vaata seda, vaid see on viirus. Trepikojast tungisid korterisse lärmavad venelased, kes mitut inimest lõid. Eriti sai kannatada Tõnu. Särgava põgenes esikust tuppa. Ta seletas sissetungi sellega, et Venemaa kaotas hoki finaalis Kanadale. Läksin ja talutasin kõige suurema kakleja trepist alla. Hoidsin teda hästi kõvasti kinni. Viisin ta tema auto juurde. Hakkasin kartma, et ta laseb ennast auto juurde talutada selleks, et mind autosse toppida. Aga ta sõitis üksi ära. Ütlesin, et neil tuli mõistus pähe, aga liiga hilja. Tõnu vastas, et hilja jah. Läksime trepist üles. Ühel korrusel istusid venelased ümber laua. Klaus soovitas nende hulgast ka kõige suurem süüdlane välja selgitada. Vastasin, et aitab juba. Tõnu ütles, et tal pole parem hakanud.