Kreeka rahaasjad enne ja nüüd

Kreeka kohta kirjutati 19. sajandil sama mis praegu. Kui seal asjad rohkem kui saja aastaga muutunud ei ole, siis on väga kahtlane, et Eesti sekkumine seda lühikese ajaga teha saaks. "Olevik" kirjutas:


Greekamaa.
- Rahahäda ei ole mitte kõige vähem häda, mis Europal kaelas on. Portugalia on pankroti ligidal. Hispania toimendab laenusid laenude järele, Austria võitleb rahapuudusega ja nüüd on veel Australia pankade pankrott, mis pea üks milliarde kahju toob, suurel osal veelgi emakesel Europal kanda. Kõige kibedam häda on aga praegu rahavaesel Greekamaal, kus tubli riigimees Trikupis kõige ministritega sellepärast pidi ametist ära astuma. Greekamaa ei jõudnud oma suurte võlgade intressisid enam maksta ja pidi uue laenu tegema. Kui kellegi teise maa rahamehed oma raha vaesele mehele ei julgenud laenata, tegi Trikupis Londonis katset. Sääl leiti nii palju vastutulemist, et üks rahamees Greekamaale saadeti, asja läbi katsuma ja kaupa tegema. Kui see Greeka rahaasjandust oli ligemalt tundma õppinud, lubas ta siis Londonist raha nõutada, kui võlaandjad Greeka rahaasjandust võivad üle valvata. Ehk see tingimine küll alandav on, kauples Trikupis häda sees ometi edasi ja viis asja kuninga ette, kes teadagi selle vastu oli. Kui see tingimine avalikuks sai, käis nii kõrge pahanduse laine üle Greekamaa, et ministrid kõik endid lahti võtsivad. Kuningas laskis nüüd ühe vanakese uued ministrid enesele kinnituseks ette panna. Need on nii väga nelja tuule poolt kokku korjatud, et nende poolt rahahäda vähendust Greekamaal loota ei ole.

("Olevik". 10. mai 1893.)