Ujusime kanalis. Liikvel oli koolera. Kes koolerasse haigestus, tõusis vees püsti ja vajus seejärel vee alla. Peale suremise oli võimalik ka pimedaks jääda. Meil õnnestus ring kanalile peale ujuda, ilma et me oleks haigestunud. Aga haigestuda võis veel neli aastat pärast nakkuse saamist. Kanali äärde saabus uut rahvast, mis tähendas, et koolera võis senisest rohkem liikvele pääseda. Panin endale kaldal liiva peale, kuigi liiva sees võis olla koolerapisikuid. Koju jõudes küsisin emalt, kas meie peres jäid kõik ellu. Ema vastas jah. Küsisin, kui vanad lapsed praegu on. Ema vastas, et üheksa-kümne aastased. Küsisin, kui kaua me siis ära olime. Ema vastas, et neli päeva. Ütlesin, et minule tundus, et kümme aastat.
*
Kirjutasin ühele tuttavale kirja, et varsti tuleb üks teatrietendus. Kirjutasin ajalehest maha, milline näitleja keda mängib. Et oma mõtteid ka oleks, siis kirjutasin paar võrdlust. Üks oli, et etenduses näidatakse nii vedru kui ka inimest nimega Vedru. Kirjutasin seda artiklit ajalehes avaldamiseks. See oli kiitev pöördumine etenduse tegijate poole. Märkasin, et paberi peal on rasvaplekk. Ma ei teadnud, kas kirjutada seetõttu kiri teisele paberile ümber või saata koos rasvaplekiga. Näitlejad saabusid minu tuppa ja hakkasid etendusega pihta. Peitsin oma pooleli oleva artikli ära. Kogu etendus oli sellest, et arutati, kus Oudekki ühe või teise oma tuttavaga kohtus. See oli ilmselt mõeldud minu provotseerimiseks, aga mind see teema enam ei huvitanud. Etendus oli nii kehv, et ei seletatud üldse, kes Oudekki ja tema tuttavad on, vaid nimetati ainult nimesid. Oudekki klassiõe kohta, kes oli Liisa klassiõde, öeldi, et ta elas Oudekkiga samas Tallinna linnaosas ja nad said sellepärast sõpradeks. Aga päris kindel see ei olevat, sest vahel inimesed kolivad. Lõin ühele näitlejale jalaga selga. Näitlejad jõudsid nüüd ise ka järeldusele, et see näidend on ebaõnnestunud. Nad otsustasid selle pooleli jätta ja läksid minema. Otsustasin, et kui näidend oli nii kehv, siis ma oma artiklit ära ei saadagi. Märkasin, et kuigi olin artikli ära peitnud, olin laua peale nähtavale unustanud Helina kirja. Sellest võisid näitlejad oma teooriatele kinnitust saada.
reede, juuli 20, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar