Muutused ajalehes

Ustav rääkis, et kui ta oli saanud maletrennis kaks kaotust järjest, kadus tal tahtmine seal käia ära. Pärast kolmandat kaotust ta enam sinna ei läinud. Selle asemel hakkas ta tegelema siseväljakualadega. Ütlesin, et minu jaoks on need igavad. Ustav hakkas praegu ka kuulitõuget tegema. Kuul lendas vastu märklauda ja sealt põrkas see korvpallipall minu juurde. Tahtsin lüia palli selle teele saatnud Eglele. Selleks pidin ma lööma seda kaks pingivahet edasi, aga ta lendas ainult üks ja kukkus laua alla. Sealt ta veeres siiski edasi, veeredes Eglest mööda. Üks teine klassiõde läks tahvli juurde ja kirjutas sinna: "I love you". Ta kustutas selle kohe ära, aga kirjutanud oli ta võibolla arvestusega, et mina näen. Ta kirjutas tahvlile järgmise lause ja kustutas selle ka ära. Ta jäljendas vist ühte muusikavideot, tehes kõike samas järjekorras kui seal.

*
Oli uue õppeaasta algus. Kooli kolmandal korrusel asus maletrenn. Mina ja Jürgen suundusime sinna ruumi. Seal registreeris Rei inimesi sügisesele suurele turniirile. Ta ütles, et seekord lõppeb registreerimine varem, täna on viimane päev. Lasin ennast registreerida. Turniirile pani ennast kirja ka Lauri N. Võibolla sellepärast, et ta oli lugenud minu unenägusid, kus teised klassikaaslased hakkavad malet mängima. Tegin imestunud nägu ja mõtlesin, et ma võin talle kaotada. Läksin kirjanduse tundi. Õpetaja Volmer jagas tagasi teistkordselt kirjutatud lõpukirjandeid. Olin kirjutanud nelja suure lehekülje asemel neli vihikulehekülge ja kartsin, et seda on liiga vähe. Aga Kristjan K. oli kirjutanud veel lühemalt - paar rida üle kolme vihikulehekülje. Ta oli saanud küll kahe, aga viimasele leheküljele oli õpetaja kirjutanud, et sisu oleks viis, aga kirjand on eesti keele eksam. Igale leheküljele oli tehtud ainult kaks parandust. See näitas, et ma võisin ka kergesti kahe saada, sest mul võis grammatika meelest minna. Õpetaja ütles: "Ärtu kuningas, ärtu emand, ärtu kümme." See tähendas ilmselt teemasid, millel ma erinevatel kordadel olin kirjutanud. Lõpukirjandis olin kirjutanud ärtu kümnest. Õpetaja andis mulle kirjandi, mille eest olingi saanud kahe. Püüdsin hakata rahulikult parandusi uurima, et vigadest õppida. Aga pinginaaber Martin küsis, et ma näitaks talle, kelle kirjutatud see kirjand on. Nüüd vaatasin ka ise, et see ei ole minu, vaid Martini käekiri. Kui kirjutaja nime leidsime, oli selleks hoopis Ivar.

*
Lugesin tänast "Postimeest". Seal oli artikkel ühelt tuttava nimega mehelt, kes alustuseks tsiteeris teist tuttava nimega meest Ploompuud. Nii selles kui ka järgmises artiklis, mida ma lugema hakkasin, oli tähistatud tsitaate numbritega. Vaatasin, kas nüüd on kogu ajaleht selline, ja leidsin sellele kinnitust. Ütlesin, et "Postimees" on muutunud kekutajate ajaleheks. Kui iga kolmas täht on trükitud rasvaselt, siis on see kekutamine. Räägiti, et Liisa astus Keskerakonnast välja. Vahepeal oli räägitud juba, et meil on kaks keskerakondlast - vanaema ja Liisa. Selle kohta, mida ma ajalehe kohta rääkisin, ütles ema, et see on sama hea, kui mina ei olnud pöördunud aasta pärast mao happesuse uuringut arsti poole. Vaidlesin vastu, et mao happesuse uuring oli augustis või septembris ja arsti poole pöördusin detsembris. See oli sama, mitte järgmise aasta detsember. Ema ütles, et mul on esihammas välja kukkunud. Ma ei uskunud. Aga siis ärkasin ja katsusin, et esihammas tõesti logiseb. Mõtlesin, et ma teadsin, et kui näha unes, et üks koht on haige, siis see ongi haige.