Erilise ehitusega aju

Meil pidi tulema inglise keele tund. Võtsime selle jaoks kohti sisse koolimaja tiivakoridori nurgas. Varem olime täpselt istuma mahtunud, aga täna oli inimesi raskem ära mahutada, sest Helen ja Kairi olid meie klassi tagasi tulnud. Mõtlesin, et võibolla ei istu ma Eriku kõrvale toolile, vaid aknalauale. Teatati, mis numbriga ruumis täna tund tuleb. Selline number oli minu korteri uksel. Läksin koos ühe väikse poisiga sinna. Aga teised ei tulnud järele. Võibolla neile oli täpsustatud, et mõeldi koolis asuvat ruumi. Väiksel poisil oli vene nimi, seetõttu küsisid minu vanemad talt, mis keeles ta räägib. Ta vastas, et ikka eesti. Ja luges veel üles palju keeli, mida ta oskab. Ise polnud ta veel päevagi koolis käinud. Ta oli väga andekas ja oli juba avastatud, et tema aju on erilise ehitusega. Hakkasime joonistama. Väike poiss joonistas uskumatult hästi. Ja tema imevõimed avaldusid veel selles, et ta pani jooned paberil liikuma ka seal, kus kätt pliiatsiga juures ei olnud. Hakkasime kooli poole tagasi minema. Mõtlesin, et minu võimed pole selle poisi omade kõrval midagi, aga eetikat ma võin talle õpetada. Ütlesin talle, et me võiks kogu eluks sõpradeks jääda, aga varsti saab ta maailmakuulsaks ja siis tal pole enam minu jaoks aega. Selgus, et kuigi tal oli väga võimas aju, polnud selles arenenud see osa, mis oli vajalik matemaatika õppimiseks.

*
Venemaa sõjalaevad sõitsid Guinea-Bissau juurde, et see väikeriik vallutada. Aga vallutamine ei õnnestunud, sest laevad lasti põhja. Venemaa ei saanud uut rünnakut ette võtta, sest tal polnud rohkem laevu. Guinea-Bissau elanikud arvasid, et Venemaa vastu peaksid võitlema kõik Aafrika riigid ühiselt. Inimesed seisid platsil ja skandeerisid inglise keeles: "Africa! Africa!" Siis tulid nad mõttele, et neid peab aitama kogu maailm. Nad hakkasid skandeerima: "World! World!" Venemaa tahtis riiki vallutada sellepärast, et seal oli naftat. See kinnitas, et ka Ameerika vallutas riike nafta pärast. Kui Venemaa ühte riiki ründas, siis ta võis rünnata ka Eestit. Eestil oli ennast kaitsta raskem, sest ta oli Venemaale lähemal.

*
Läksin maletrenni. Seal olid ühel vabal laual nupud peal, aga paistis, et selle taha tahab istuda Rei. Seetõttu hakkasin panema nuppe peale teisele lauale. Aga karbis olid etturite asemel kuulid. Paistis, et need on mõeldud kabe-, mitte malenuppudeks. Vaatasin ühes majas oma arvutipostkasti. Täna oli korraga mitu tähtpäeva ja seoses nendega oli saabunud kutseid erinevatele üritustele. Avasin ka kõik vanemad kirjad, mille avamise ma olin varem vahele jätnud. Aga ma ei lugenud neid rohkem kui igaühest paar esimest lauset. Esimesena avatud vanema kirja kustutasin kogemata ära, järgmisi hakkasin tõstma kataloogi Events. Läksin teise ruumi, kus tõstsin malenuppe. Lauri K. tuli ja ütles: "Kolm tundi päevas!" Ta arvas, et ma teen iga päev kolm tundi maletrenni. Aga nii see polnud. Lauri rääkis, et ta on jõudnud sellisesse vanusesse, kus džuudos ei saa enam kasutada ainult trennis õpitut, vaid tuleb ise uusi võtteid leiutada. Mõtlesin, et males tuleb seda teha algusest peale, aga nendel aladel, mis ei ole mõtlemisalad, alustatakse mõtlemist hiljem. Tõnu rääkis, et praegu loeb ta raamatut "Eesti piiblitõlke ajalugu". Mõtlesin, mis ajast ta nii keerulisi raamatuid on hakanud lugema. Paistis, et teda usuteemad huvitasid, aga ta kasutas saadud teadmisi ateismipropaganda tegemiseks. Tõnu hakkas rääkima midagi minu pildiraamatust. Vastasin, et mul ei ole pildiraamatut ilmunud. Mul oli pilte kahes raamatus - ühes oli rohkem, selahulgas maale, teises vähem ja ainult joonistusi. Ilmselt nimetas Tõnu pildiraamatuks esimest neist. Ta ütles, et ma kirjutan rohkem kui joonistan. Vaidlesin vastu, et keskkooli ajal ma joonistasin rohkem.