Raamat Louis XIV kohta

Mul pidi kuu aja pärast toimuma eksam ja hakkasin selleks valmistuma. Olin teinud läbi loetud raamatute kohta märkmeid ja hakkasin nüüd märkmeid lugema. Ja raamatut "Louis XIV" hakkasin keskelt uuesti lugema. Kirjutati, et kuningas oli esimene, kes märkas vaenlase kuuli lendamas. Selle peale ütles kuningas: "Sõda algas aastal 1517." Ta jättis alati olulised daatumid juba sündmuse toimumise hetkel meelde. Järgmisel leheküljel kirjutati, et üks naisõukondlane ütles, et tähtis pole, millised anded inimesel on, vaid et ta kasulikku tööd teeks. Tänapäeval arvati vastupidi, et inimene peab tegema seda tööd, mille jaoks tal andeid on. Aga Louis XIV ajal valitses kristlik tagasihoidlikkus. Lugemise ajal kirjutasin raamatut ümber. Märkasin, et raamatus ja ümberkirjutuses on üks lause erinevalt. Tahtsin vaadata, kuidas raamatus on, et ümberkirjutuses ära parandada, aga ei leidnud seda kohta üles. Mõtlesin, et ma pean oskama leida, varem olen seda osanud. Aga kui lehekülgedest pilku üle libistades ühelgi korral õige lause silma ei jäänud, siis otsustasin need kaks lehekülge uuesti järjest läbi lugeda, siis leiab kindlasti. Aga mul läks lugemine väga aeglaselt. Oli möödunud palju tunde, aga ma polnud päeva jooksul rohkem lugeda jõudnud kui poolteist lehekülge. Meenutasin, et ükskord pidin ma osalema koos Erikuga ühes Annelinna serva koolis üritusel. Et sellele koolile lähemal ööbida, pidime minema omavahelise kokkuleppe kohaselt hotelli ehk ühiselamusse. Ühiselamut võis vist hotelliks nimetada. Läksin ühiselamu valvelauda ja ütlesin, et soovin numbrit. Aga lisasin, et ma lähen vaatan, võibolla ma lähen hoopis teise hotelli. Eriku leidsingi teisest ja jäin sinna. Nüüd oli sellest hulk aega möödas ja Erikuga uuesti kohtudes ütlesin, et võibolla esimesena külastatud hotellis siiamaani arve jookseb. Aga lootsin, et nii see ei ole, sest töötajatel oli külastajatega kogemusi. Seal hotellis, kuhu ma jäin, olin üksi numbritoas ja koorisin varba pealt kilesid. Kui ma ühe kile ära tõmbasin, hakkas kohe paistma järgmine. Tundus, et neid järjest ära tõmmates jäi nahk järjest õhemaks. See oli juba krobeline. Erik pani mulle varba peale rohtu ja ütles, et tema on rohtu pannud. Minul polnud tegelikult erilist vajadust hotelli minna, sest ma ei elanud sellest koolist muidu ka väga kaugel. Aga Erikul nähtavasti oli, sest tema elas nüüd vist Tallinnas. Ema rääkis, et üks vanainimene elab 20 aasta taguses ajas. Ta oli emale öelnud, et Tartus on olemas süsteem, millega telefonikõnesid pealt kuulama hakata. Ta arvas nähtavasti, et see on endises KGB majas. Tahtsin öelda, et teda võiks sinna vaatama kutsuda, et seal sellist süsteemi ei ole. Aga mul tuli meelde öelda hoopis, et Ansipi sõnul küll kuulatakse kõiki telefonikõnesid pealt. Mõtlesin, et telefonikõne saaks kodeerida, nii et pealtkuulajad aru ei saa. Aga kui ta on kodeeritud, siis ta äratab just tähelepanu.