Jätk sarjale

Küsisin, kes tuleb mulle naiseks. Üks tüdruk vastas, et tema tuleb, ja istus minu kõrvale. Teatati, et see tüdruk ootab ühelt professorilt last, aga professor loobub lapsest minu kasuks. Mõtlesin, et ma võin selle tüdruku kõrval istuda, aga ma ei puuduta teda.

*
Klassikaaslased hakkasid teist korda keskkooli lõpukirjandit kirjutama. Mina ei kirjutanud, vaid istusin niisama klassis. Kartsin, et kui ma teist korda kirjutaks, läheks mul halvemini kui esimene kord, sest mul ei ole enam viimastel aastatel praktikat. Minu kõrval istus Krister. Ta pidi tõlkima ingliskeelseid väljendeid eesti keelde. Ta küsis mult, kuidas ühte väljendit tõlkida. Vastasin, et ma ei saa hakata ette ütlema. Õpetaja võis meie juttu kuulda, seetõttu sõnastas Krister järgmise mulle öeldava lause juba ettevaatlikumalt. Ütlesin õpetaja Laatsule, et ma ei pea kirjandit kirjutama, sest mul on eelmisest korrast juba viis olemas, millega ülikooli pääseb. Õpetaja vastas, et ega nad ei saada sellisel juhul ülikooli lõpukirjandi hinnet, vaid kolme aasta keskmise kirjanduse aastahinde. Ja ta ei võtnud seda keskmist keskkooliklasside, vaid kolme viimase põhikooliklassi hinnetest. Neist kaks olid mul viied ja üks neli, mistõttu keskmine tuli 4,4. Nüüd võisid osad must mööda minna, aga võibolla oli 4,4 ka piisav. Vahepealsetel aastatel olid ülikooli sisseastmiseksamid olnud kümnepalli süsteemis hinnetega, aga tänavu viie palli. See tähendas, et vist ei hakatud neid võtma komakohtadega ja 4,4 oli parem kõigist, kes said tänavu kirjutatud kirjandi eest 4.

*
Mõtlesin kodus Laatsu jutu üle. Tahtsin minna kooli ütlema, et kui osad kirjutavad kekskkooli lõpukirjandi tänavu ja minul võetakse arvesse hoopis põhikooli hinded, siis jäävad keskkooli aastad vahele. Selleks ei ole mingit põhjust, tuleb arvestada keskkooliklasside hindeid. Aga ma ei mäletanud, kas kolme keskkooliklassi keskmine kirjanduse hinne oli erinev põhikooli kolme viimase klassi omast. Juhul, kui nad olid üks ja sama, ei olnud põhjust kooli protestima minna. Kontrollimiseks tahtsin tunnistused välja otsida. Meenutasin, et vahel pandi lisaks aastahindele välja veel koondhinne.

*
Mulle räägiti, et ühel saarel reisil käies oli küsitud, kas seal saarel on koht, kus kükitada. Saar oli väga lage. Seal töötanud vene tüdruk oli vastanud, et on küll, näidates täiskasvanutele avalikku laste potti. Muid potte polnud veel valmis ehitatud. Vene tüdruk oli ise sellise olukorraga rahul, naeris ja nimetas seda segamõrvarite kohaks. Vene kombed olid vist sellised. Leidsin, et talle tuleb öelda, et kui venelane tuleb Eestisse elama, ei tohi ta siin oma kombeid kehtestada. Pidime hakkama laagrist koju sõitma. Enne jagas Helle-Reet inimestele nende riideid, mis olid puhtaks pestud. Ühe oma riideeseme tundsin ära, aga teisest ei mäletanud, milline oli minu oma. Helle-Reet tahtis seda minu kodust ema käest küsima sõita. Anu vaikis, aga Helle-Reet küsis, kus minu kodu asub. Vastasin, et Uus tänav asub Pika ja Anne tänava vahel. Pika tänava kanali äärse osa. Laiemalt võttes võiks öelda, et kanali ja Jaama tänava vahel.

*
Bristol kirjutas, et pühapäeval ta jõi. Aga tema 14-aastane poeg ei joonud viina, vaid 14-aastaste jooki õlut. Džinni jõi ta ka, kuigi seda talle ei pakutud. Mina leidsin, et on põhjendamatu õlut 14-aastaste joogiks nimetada. Kirjutasin Bristolile, et alkoholi tarvitataksegi sellepärast, et lubatakse. Oli oodata, et kirjale tuleb ärritunud vastus. Kohe tuligi minu postkasti mitu uut kirja, aga vastust Bristolilt nende hulgas ei olnud. Olin Tähtveres vanaema pool. Läksin suurest toast esikusse. Seal nägin saapakapi peal kahte uut oranži sarja raamatut. Küsisin, kas need pandi postkasti. Jagomägi vastas jah. Mõtlesin öelda, et minu postkasti ei pandud, kuigi ma olen sellele sarjale kaastööd teinud. Mõtlesin, et Tähtveres neid levitatakse, sest seal elavad eestlased, aga Annelinnas ei ole teada, kelle postkasti tasub eestikeelset raamatut panna, sest paljudes korterites elavad venelased. Jagomägi rääkis, et seda sarja iseloomustab, et seal avaldatakse mõttetuid raamatuid, mis kedagi ei huvita. Vastasin, et kui on tuttava kirjutatud, siis on huvitav lugeda. Neist kahest uuest raamatust üks oli sugulase kirjutatud, aga teine mulle tundmatult autorilt.