Läksin jõe ja järve äärde

Olime kanali taga Emajõe ääres, kus kasvasid kõrkjad. Maalisime vesivärvidega. Panime kolm valmis saanud pilti kalda najale. Neid varsti otsima hakates leidsime veel ainult ühe. See oli sipelgapesa juures. Võibolla oli parem see sipelgatele jätta. Olime sattunud kaldale istuma ühe teise pere kõrvale.

*
Pärast Emajõe äärest tulemist vaatasin kodus, et vesivärvid hakkavad otsa saama. Paar topsi olid veel läinud tagurpidi, nii et osa värvi oli neist välja tulnud. Või tagurpidi olid kõik topsid. Hakkasin topse karpi panema, aga kõiki ei leidnud. Mõnest topsist oli värv välja kukkunud ja pooleks läinud, mis tuli neisse tagasi panna ja õigesse paigutada osata. Varem oli olnud ainult üks kollane, aga nüüd olid mõned teised topsid ka kollaseks läinud. Leidsin laua pealt veel topse, nii et terve karbi sai siiski täis.

*
Ühele minu blogisissekandele oli tulnud hulk kommentaare. Üks kommenteerija ütles, et ma kasutan sõnu vales tähenduses. Diplomaatias tähendab male ühte teist asja.

*
Sattusin Agoga sama maaliini bussi peale. Ago nimetas ühte peatuse nime. Küsisin, kas see ongi see peatus, kuhu me sõidame. Arvasin, et sõidame samasse kohta Võrtsjärve ääres, aga olin õige peatuse nime unustanud. Parandasin ennast, et me sõidame hoopis Rohukülla. Parandasin uuesti, et Rohuküla on Läänemere ääres. Ütlesin, et ma olen vist vähe maganud, mul läheb jutt sassi. Kandsin kaasas arvutit. Kui keegi oleks selle ära varastanud, oleks kaotus suur olnud. Läksime õiges peatuses maha. Tee järve äärsesse külla algas ühest majast. Ma ei mäletanud, kas ma ronisin selleks õigele korrusele. Tee algus oli maskeeritud majaks, et võõraid eemale hoida. Tahtsin Agole tee andmiseks seisma jääda, aga jalad ei kuuletunud. Rääkisin, et ma liikusin inertsi mõjul edasi, sest ma kõnnin kiiresti. Ma olen proovinud koolitee peal ka seisma jääda, aga pole õnnestunud.