Maakera massi taastamine

Kõndisin Toomemäel. Ma ei leidnud läbipääsu. Tegin käega torkeliigutusi. Välja ilmus üks mees, kes küsis, kuidas ma ennast niimoodi vahele jäädes tundma pean. Temaga liitus teine mees. Ütlesin, et neil ei ole õigust mulle selliseid küsimusi esitada. Ma olen koos isaga alati üle Toomemäe kõndinud ja pean nüüd ka läbi pääsema. Selle peale mehed taganesid. Agressiivseks olid nad muutunud siis, kui ma hakkasin kõhklema, aga kui ma enesekindluse tagasi sain, ei jäänud neil muud üle kui taganeda.

*
Ühel inimesel oli süütunne. Seda kasutas ära üks targem inimene, kes andis talle uurimisteemaks ühe kirikuajaloolise süü küsimuse, et uurija oma elust inspiratsiooni saades kirjutab sel teemal parema uurimuse. Väga andekas inimene kannatas ühtlasi vaimse haiguse käes.

*
Maakera küljest oli suur tükk eraldunud, mistõttu maakera ei olnud enam lõuna poolt ümmargune. Seetõttu võis tema pöörlemistelg nihkuma hakata, mille tagajärjel võis Eesti kliima muutuda. Räägiti, et stabiilse kliima tagamiseks tuleb maakerale kosmosest lisamassi hankida. Ma ei teadnud, kas nad tahavad seda võtta Kuu küljest. Sel juhul oleks läinud täide ufode ennustus, kes näitasid ühele inimesele ette Tšernobõli plahvatust ja ka seda, kuidas plahvatab Kuu. Teine võimalus oli, et hakatakse maailmaruumist vesinikku imema. Seda oleks ufod võinud võtta oma valdustesse tungimisena. Olime duširuumis. Ma ootasin lahtiriietumisega, sest poistega samas duširuumis oli ka paar tüdrukut ja ma ei tahtnud seda nende nähes teha. Panin selga väga vähe riideid ja läksin ülemisele korrusele suurde peolauda. Istusin laua otsa, et riiete puudumine vähem välja paistaks. Duširuumist peoruumi kõndides ma ei olnud riiete puudumisele tähelepanu pööranud, aga nüüd tundsin ennast sellepärast halvasti. Teised olid kõik korralikult riides. Mõtlesin, et läheks duširuumi tagasi ja paneks riideid juurde. Aga siis ma oleks pidanud püsti tõusma ja riiete puudumist oleks paremini nähtud. Minu paremal käel laua küljel istus üks tüdruk ja vasakule käele istus üks turske mees, kes midagi rääkima hakkas. Ütlesin kohe, et ma ei saa hääldusest aru. Mees ütles, et talle minu riietus ei meeldi. Tema vastas istuv tüdruk oli mõistlik ja ei pidanud riietuse küsimust tähtsaks. Tüdruk ütles, et ilmad on nii palavad, et ta oli kodus samasuguste riietega nagu mina praegu. Mõtlesin, et kui küsitakse, miks mul sellised riided on, siis vastan, et ma ei tahtnud koos tüdrukutega duširuumis olla ja sealt rutem välja pääsemiseks jätsin riide panemise pooleli.

*
Olime kirjutanud järjest kaks proovikirjandit. Nüüd saime teise tagasi. Esimese olin saanud kahe, aga nüüd paistis paremini läinud olevat. Õpetaja tuli minu juurde ja küsis, kas mul on küsimusi. Ta oli nähtavasti lugenud, mida ma blogis pärast esimest proovikirjandit kirjutasin. Vastasin, et ma ei ole veel kirjandit läbi lugenud. Kirjandi peale oli kirjutatud kolm numbrit - 2, 4 ja 5. Ma ei teadnud, milline neist on hinne. Nähtavasti oli 2 vigade arv, 5 hinne sisu eest ja 4 keele eest.

*
Ujusin üle veekogu ja tagasi. Kui ma tagasi ujusin, tulid vee äärde parajasti Ann ja Ago. Koolis mulle polnud isegi ujumist selgeks õpetatud, olin hiljem ise õppinud. Olin mõelnud, et ma olen tark inimene ja pean oskama kõik asjad selgeks õppida. Pilt hakkas seina pealt alla kukkuma. President ennustas, et kui ta kukub, siis järgneb midagi halba. Eelmine kord oli tema samasugune hoiatus täide läinud. President oli vist selgeltnägija, kes teadis kogu tulevikku ette. Hoidsin pilti kinni, et ta ei kukuks. Ta oli olnud kinnitatud väga paljude naeltega, aga nüüd olid naelaaugud liiga suureks kulunud. Hakkasin sisse lööma uusi naelu. Tuli vältida, et ei lööks neid vanadesse aukudesse. Ma ei saanud aru, miks seda tööd pean tegema just mina, kui minul oli tähtsamatki teha.

*
Ütlesin, et Hispaania vaatab, kas tema sõjavägi saab tungida kõigepealt Püreneedesse ja seejärel Prantsusmaale. Panin palli voodi peal veerema ja ta veereski läbi Püreneede põrandal asuva Prantsusmaani. Ainult et ta tegi seda väga nõrga hooga.