Eile laupäev, täna reede

Täna võiks kirjutada sissekande sildiga "tähtpäev", sest on jõulupüha, aga jõuludest ma kirjasõpradele juba kirjutasin ja reedeti olen tavaliselt kirjutanud malest.

Jõuludeks kingitakse mulle tavaliselt raamatuid, aga kunagi pole kingitud sel puhul maleraamatut. On kingitud malelaud, türgi kabe laud ja mängud "Reis ümber maailma" ning "Reis kuule" või "Tsirkus" või muud sellist. Täringumängud olid lapsena sama huvitavad kui male, aga juhus nüüd enam eriti huvi ei paku. Türgi kabe laud oli ilma kaasapandud reegliteta. Sellel olid kõik ruudud valged, õigemini sinised. Hiljem lugesin raamatust "1000 mängu", et selles mängus pannakse nupud kahte sirgesse ritta ja ei käida ega hüpata üle mitte diagonaalis, aga siis ma seda ei teadnud. Mängisin selle laua peal vene kabet külla tulnud vanatädiga ja kaotasin. Hiljem värvisin pooled ruudud vildikaga mustaks ja kirjutasin ühe ruudu kõrvale A ja 1, et teaks, mis pidi nupud peale panna.

Malelaudu on mulle jõuludeks kingitud isegi kaks tükki - üks suur puukarp ja üks taskumale. Lisaks on kingitud samasugune puukarp vennale ja teistsugune taskumale-kabe vist kahele vennale ühiselt. Ja muudetava ruutude arvuga kabelaud vennale, aga võibolla sünnipäevaks. Üks puulaud oli juba varem isal ja isetehtud kabenuppude jaoks hankisime papist suure kabelaua, mille peal mängin praegu isa puukarbist võetud nuppudega malet. Üks puukarp varastati ühel talvel suvilast koos nuppudega ära. Varas ei vaadanud, et karbis olid kahe komplekti malenupud segamini, sest olime mänginud kahte lauda ja polnud viitsinud nuppe karpi tagasi pannes täpselt sorteerida. Isetehtud kabenupud ja male-kabe segakomplekti nupud on lihtsalt laiali kadunud või katki läinud.

Sel aastal, kui ma maletrenni läksin, kingiti vennale sünnipäevaks malekell. Mina polnud rahul, et see kingiti vennale, sest sellega oli selge, et mulle seda ei kingita. Ja kui kell oli venna oma, siis oli karta, et ta ei luba seda halva tuju korral minul tarvitada. Seetõttu ähvardasin, et kui kell kingitakse vennale, siis mina temaga enam kunagi malet ei mängi ja kellegi teisega ta ei saa ka mängida, sest ma ei ütle talle, kus maletrenn asub. Sel hetkel ei tulnud mulle meelde, et vend teadis trenni asukohta juba enne mind, sest ta käis spordikoolis lühikest aega korvpallitrennis ja rääkis ka mulle, et seal on maleklassi uks. Nüüd on vend teise majja kolinud ja enam malega ei tegele, mina elan endiselt vanas kohas ja see kell on minu käsutuses.

Jõulude ajal ei ole turniire, aga saab teha kodus trenni. Ühel päeval vaatasin vanaisalt päritud ajalehe malenurga väljalõiget. Seal oli ühte partiid kommenteeritud. Imestasin, et oli kommenteeritud just neid käike, millest ma ise ka aru sain. Näiteks kui valge käis avangus a4, siis oli kommenteeritud, et see on selleks, et takistada b5. Või kui ettur oli ees, aga seda ei löödud, siis kommentreeriti, et muidu kaotab kahekäigulise kombinatsiooniga viguri. Mängus esines ka selliseid käike, mille mõtet ma kuidagi ei taibanud, aga neid polnud kommenteeritud. Teisel päeval vaatasin võrgust ingliskeelsete kommentaaridega partiid. Seal oli vastupidi kommentaariks toodud pikki variante, mida ma poleks ise välja arvestanud, aga tulemus oli, et jätsin kommentaarid üldse vahele.

Ühel päeval mõtlesin, milliste reeglite järgi võiks veel malet mängida. Näiteks võiks ühendada male ja jooksmise, mängides hiigelsuurel laual, kus nupu ühe ruudu keskelt teise keskele viimine võtab aega, aga samas kell tiksub. Või võiks mängida elavmalet niimoodi, et lööv nupp ja löödav nupp peavad kõigepealt maadlema. Kui lööja pannakse ise selili, siis jääb löömine ära ja ta peab minema tagasi sellele väljale, kust ta on tulnud. Või kui löömine tuleb löödvale kasuks, siis ta võib ise pikali visata.