Esmaspäev, detsember 21, 2009

Imetud kaalikas

Sõin kaalikat. See ei olnud tavaline kaalikas, vaid maitsvam, sest seda oli Tõnis enne imenud ja imemisega töödelnud. Tavaliselt ma poleks teiste suus käinud asju tahtnud. Tõnisele anti uus kaalikatükk, aga see pidi imemisega samasuguseks minema.

Elasime Kaunase puiesteel. Meil olid külalised. Ütlesin Helenale, et lähme korraks meie vana korterit vaatama. Vana korter oli Uuel tänaval. Helena jaoks tundus see võibolla liiga pikk maa kõndida, aga minu jaoks polnud veerand tundi sinna ja veerand tundi tagasi midagi.

Vaatasin Paide tagumise toa aknast välja. Aken oli kõrgel. Ütlesin, et varem see nii kõrgel ei olnud. Kui ma lühem olin olnud, olin ma samuti aknast välja vaadata näinud, aga praegu algas aken silmade kõrguselt. Ütlesin, et tuba on vanem kui aken, sest vanasti talumajadel aknaid ei olnud. Läksin sauna eesruumi. Istusin voodi peale. Siis selgus, et ma ei olnudki seal üksi, vaid istumise alla jäid paljas mees ja naine. Ma ei hakanud kohe põgenema, vaid küsisin enne, kas nad on seal juba ammu.

Viimasel ajal käitusid inimesed väga riskantselt. Mul oli iga kord õudne vaadata, kui keegi mööda maja seina ühelt korruselt teisele ronima hakkas. Muutus oli siiski toimunud minus endas, sest väiksena olin samasuguseid asju pealt näinud ja siis ma polnud mingit ohtu tajunud. Ise ei saanud ma mingil juhul midagi nii riskantset teha.

Tahtsin ühest õuest läbi minna. Olin sealt varem ka käinud, aga nüüd oli õuele ilmunud suur kuri koer. Ta ei ulatunud mind ketis oleku tõttu hammustama, aga hüples haukudes minu suunas, vaevu jalgadega maad puudutades. Peksin teda vitsaga.

Läksin mööda pimedat tänavat sauna poole. Olin juba peaaegu kohal, kui mulle tuli meelde, et olen sauna asjad koju unustanud. Kõndisin edasi.

Kooli jõudes läksin kõigepealt riidehoidu ja seejärel turniiriruumi. Kuigi alles olin riidehoius mõnede teistega kohtunud, olin nüüd mina turniirile hiljaks jäänud, aga teised olid jõudnud mänguruumi õigeaegselt. Minu kell juba käis. 15 minutist oli juba 5 ära tiksunud. Pealegi oli vastaseks Peebo. Uurisin oma elektronmärkmikut, mille sees oli stopper. See oli ilmselt rikki läinud, sest ta näitas soga. Sellepärast olingi hiljaks jäänud. Mänguruumis olid mänguaja mõõtmiseks samuti stoprid, aga neid ei saanud siit vist kaasa võtta.

0 vastukaja: