Partiikommentaarid

Kirjutasin Helinale kirja. Olin kaalunud, kas kirjutada tavaline kiri või mõttekäik. Lahendusena otsustasin kirjutada kaks kirja, ühe tavalises vormis ja teise mõttekäiguna. Teise kirja kavatsesin kirjutada juba järgmisel päeval. Aga kui ma esimese kirja lõpetasin, alustasin kogemata juba kohe uut. Mõtlesin, et siis saadan nad juba samas ümbrikus. Olin varem ka saatnud kaks lehte samas ümbrikus ja teadsin, et selle jaoks ei tule kallimat marki panna. Kirjutasin paberite ülemisse nurka vasakule järjekorranumbri, kumb on esimene ja kumb teine leht. Kui olin teise kirja esimesed sõnad ära kirjutanud, läksin selle paberiga kööki sööma. Peitsin paberi ema eest taldriku alla. Aga paber paistis taldriku alt ka välja, mistõttu läksin seda oma tuppa viima. Märkasin, et ma pole kirjutanud kirja algusesse mitte "Tere Helina!", vaid kogemata lihtsalt "Helina!"

Lugesin "Malekooli" esimese köite lõppu, kuhu ma polnud varem jõudnud. Köites tulid kõigepealt lõppmängud, seejärel avangud ja lõpus kommenteeritud partiinäited. Kunagi avanguteni jõudes olin mõelnud, et see on väga paks raamat. Nüüd nägin, et näidispartiisid on ainult 25, mille jõuab lühikese ajaga läbi vaadata. Mäng oli lahtises avangus. Valge viis varakult vankri eelviimasele reale. Keres kommenteeris, et sellele uuele kombinatsioonile vastas Botvinnik vana kombinatsiooniga, aga ta veel ei teadnud, et see on vana. Selles raamatus oli palju rikkam malesõnavara kui tänapäeval kasutati. Nupud olid tähistatud võõrkeelsete sõnadega ja sulgudes oli öeldud, mida see eesti keeles tähendab. Vastase tagalasse läinud nuppu nimetati võõrkeeles sissetungijaks. Kommentaarides oli öeldud, et seisus puudusid eeldused, et sissetung püsima jääks. Eelmise partii kommentaarides oli kasutatud teisi võõrkeelseid sõnu. Järgnevates kommentaarides oli öeldud, et ühe käigu järel tuli üks naine ütlema, et klubi tahetakse kinni panna. Aga suurmeister jõudis enne klubi sulgemist mängu võiduni viia. Lõpus oli öeldud, et see on Kerese-Botvinniku süsteem. Hakkasin kodu poole minema koos ühe oma endise õpetajaga. Õpetaja küsis, mida Tõnu edasi õppima läks. Vastasin, et Tõnu pole sellest rääkinud. Enda kohta rääkisin, et ma ei mäleta, kas mul on magistrantuuri lõpetamine lõplikult vormistatud. Õpetaja küsis midagi täpsustavat. Ütlesin, et ma ei mäleta, kas mul on diplom olemas. Siis tuli mulle meelde öelda, et praegu õpib Tõnu majandust.

Olin Helinale kirjutanud, et minu meelest saab mõlemast soost inimestega kirju vahetada. Võibolla Helina meelest ei saanud. Minu teine kirjasõber oli Oudekki. Mõlemad kirjasõbrad olid parajasti minu korteris ja seetõttu lendas mulle kärbes vastu pead. Oudekkile olin kirjutanud kolmest kõige tähtsamast temaga seotud hetkest. Kahe kohta neist olin hiljem teinud ka blogisissekande - oma maade algusest ja kamba algusest. Kolmas hetk oli Euroopa Liidu vastase tegevuse algus ja sellest ma polnud blogis kirjutanud. Hiljem oli selgunud, et see hetk oli eksitus ja Oudekki oli hoopis Euroopa Liidu poolt. Aga mina jätkasin Euroopa Liidu vastase tegevusega sellest hoolimata. Raadios rääkis Ülo Nugis. Ta rääkis, et Eesti riiki pole veel loodud, aga nüüd tuleb see luua ja viie aasta pärast riik juba toimib. Nugis oli valitud sajandi saja suurkuju hulka, sest inimestele tundusid sajandi lõpu tegelased valimise ajal tähtsamad kui sajandi alguse omad. Üks mees oli selle kohta öelnud, et mis sajandi suurkuju Nugis on, sest Riigikogu esimeeste arv oli suuremaks läinud ja Nugis ei tundunud enam nii tähtis. Aga midagi oli ta kunagi välja mõelnud ja nüüd mõtles jälle. Homme pidi olema isa sünnipäev. Nugis lubas, et räägib homme oma plaanidest isale ja kallab talle 14 pitsi viina ette. Soovitati, et ta kallaks parem midagi muud.