Eelmise nädala "Sirbis" arvustab Kristjan Piirimäe Clive Pontingi raamatud "Uus maailma roheline ajalugu". Arvustaja kirjutab:
Samuti pole kindel, et see soojenemine võiks kaasa tuua suuri ökokatastroofe. Ähvardus, et pool meie planeedi liikidest selle protsessi tulemusena välja sureb, on kahtlemata liialdatud. /.../ Liigiline mitmekesisus temperatuuri tõusuga pigem kasvab.
Ma kujutan ette, et bakterite ja viiruste evolutsioon võib küll soojemas keskkonnas kiireneda, ehk siis uute haiguste teke. Aga suurte liikide teke on nii aeglane, et jääkaru väljasuremise korral kindlasti kohe kahte uut imetajaliiki asemele ei teki. Võibolla tuhandete või miljonite aastate pärast. Samuti kujutan ette, et jää sulamisel maailmamere magedamaks muutumise tõttu kaob osa kalaliike, kes vajavad eluks soolasemat vett. Väga paljud liigid on juba praeguseks mitmesuguse inimtegevuse tagajärjel välja surnud ja väljasuremine jätkub pidevalt. Liikide arv on vähenenud, mitte suurenenud. Tšernobõlis võib küll olla uusi liike tekkinud, kuid ei ole kindel, kui eluvõimelised need on. Senistel külmadel aladel võib liigiline mitmekesisus suureneda selle arvel, et vanad soojamaa liigid tulevad sinna elama, aga samas hävitavad nad oma teel vanad külmamaa liigid. Soojad maad ise kõrbestuvad, s.t. seal jääb liike vähemaks. Purustada on kergem kui üles ehitada.
esmaspäev, detsember 21, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar