Välismaalasele näidati tõlkeprogrammi. Mina hakkasin sisestama eestikeelseid näitelauseid. Sisestasin meelega sellised, mida programm suuremalt jaolt tõlkida ei osanud. Aga programm täiendas ennast ja viskas iga natukese aja tagant ette uue tõlke, mis läks järjest paremaks. Olin ükskord kohtunud ühe lavastajaga. Nüüd läksin talle jälle külla, aga teda ei olnud kodus. Olid üks naine ja väike laps. Laps tundis mu ära. Lastel oli ilmselt olemas eriline äratundmisvõime, mis vanemaks saades kaob. Ühte looma hoiti kõrvalhoones. Karikaturist hoiatas, et Soome põhjaosa võib minna Venemaa kätte, sest sinna valgub venelasi sisse. Teda ei usutud. Aga äkki kukkus Soome ümmarguse rattana auku, sest venelased olid kogu Soome pinna ära ostnud. Tekkinud auku voolasid kõik ookeanid järele ja maa peale vett ei jäänudki.
Hoidsime nõudekapis ühe võõra inimese tuhka. Ema ütles, et ma poleks pidanud ühele vanamehele rääkima, et mina ka selle tuha asukohta tean, sest nüüd oli vanamees emalt mitu korda järjest küsinud, ega keegi seda tuhka ei seganud. Emale ei meeldinud see küsimus eriti sellepärast, et ta oli tuhka tõesti mitu korda kapist välja võtnud. Vastasin, et rääkisin vanamehele seda sellepärast, et ta ise esitas vastava küsimuse.
kolmapäev, detsember 16, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar