Kuulutus

Ühel päeval mõtlesin, et mõni spordiklubi võiks avaldada kuulutuse:

Otsitakse tubli meest,
kes mängiks meie klubi eest.

Aga maleklubid otsivad vist sagedamini tubli naist, sest meesmängijaid jätkub selletagi. Igatahes päevakeskuses saavad vahel kõik naisosavõtjad naiste auhinna, põhjendusega, et naisi on võistkondadesse vaja. Ülikooli maleklubis seevastu ei saa keegi auhinda. Sinna meelitatakse mängima teise meetodiga - tuli maksta 300 krooni aastaliikmemaksu ja selle eest midagi vastu saamiseks tuli minna mängima. Aga kui ma esmaspäeval mängima läksin, selgus, et enne veebruari seal uut turniiri plaanis ei ole, sest üliõpilased peavad eksamiteks õppima. Mina üliõpilasena käisin küll sessiooni ajal maleklubis, veel mitu korda nädalas, ja pärast sain ikkagi heade eksamitulemuste alusel stipendiumi. Võibolla vahe on küll selles, et mina ei käinud tööl, mida enamus praegusaegsetest üliõpilastest tegevat. Sander kirjutas listi vastuseks minu kirjale, et kui keegi soovib, võib ilma temata ka mängimas käia. Aga tegelikult on asjad nii, et kui ülikooli klubis Sander või päevakeskuses Peebo ei saa kohale tulla, siis jääb turniir ära. Vahepeal tegutses Tartu maleklubi mitu aastat pühapäeviti spordikooli maleklassis, aga ei olnud kedagi, kes turniiri kokku paneks, ja nii kogu selle aja jooksul ühtegi turniiri ei toimunudki, mängiti niisama välku. Seega on kõige suurem puudus tublidest kohtunikest. Ise ei tahaks ka kohtunikuks hakata. Sest kui mängus võin viguri ette jätta ja saan selle eest lihtsalt kaotuse, siis kohtuniku veal on veel halvemad tagajärjed.

Kuna ma tahtsin esmaspäeval minna maleturniirile, jäi käimata kirjandusmuuseumis. Seetõttu ei osale ma tänasel turniiril, muidu jääks viiest tööpäevast juba kaks vahele. Võibolla pääsen niiviisi seagripist. Ajalehtedes kirjutatakse, et seagripi ajal ei tohi kätt suruda, aga ma pole veel näinud, et mõni maletaja oleks sel puhul käe surumata jätnud. Ja on kirjutatud sellest, et käe mitte surumise korral on isegi kaotusi antud. Kuigi seagripp pole ainus haigus, mis nahapuudutusega levib. Pidalitõbi levib sama moodi. Mõnel võibolla ei luba usk ka võõrast vastassoost inimest puudutada. Ühel turniiril auhindade järele minejaid koguni musitati. Siis mul oli hea meel, et ma viimases voorus kaotasin. Tol korral ei tahetud musitada ainult kahte auhinnasaajat - üks oli naine, aga nõudis ise enda musitamist, teine oli alaealine ja pidi ise kraapsu tegema.