Skandaali tekitamine

Vene keele õpetaja kirjutas Marxi allkirja ja käskis mul kirjutada Engelsi oma. Olin nõus kirjutama, aga ainult mängult, päriselt ma ennast Engelsiks ei pidanud. Õpetaja ütles, mida kodus õppida tuleb. Ta lubas küsida ka jutustamist. Mõtlesin, et saan sellega hakkama, kui kirjutan jutustatava teksti enne paberile valmis. Ülikoolis olin nii teinud. Võis puhkeda Põhja-Korea sõda. Ütlesin, et see tuleb sellepärast, et mõnedele meeldib sõdida. Sander naeris ja küsis, mis kasu sellest on, kui maailmalõpp tuleb. Vastasin, et natuke sõdida saab ikkagi. Artur ütles, et enamuse ekspertide arvates on maailmalõpp Ida-Euroopas kindel.

Eesti kohal tiirutasid Venemaa sõjalennukid, et eestlasi hirmutada. Kõlas plaks. Ema ütles, et ta tahab näha, milline aken see on, ja vaatas köögiaknast välja. Plaks oli vist tähendanud, et lennukilt tulistati mingisse aknasse. Seetõttu oli parem mitte ennast aknal näidata, muidu võidi tulistada ka meie aknasse. Läksin oma tuppa. Selle rõdu kõrval jäi üks lennuk seisma. Lennukil on väiksemad propellerid kui helikopteril, aga õhus paigal seismiseks neist piisas. Ainult mootor pidi töötama. Peitsin nurga taha. Toomas tahtis aknast välja vaadata. Ütlesin talle, et seda ei tohi teha, mispeale Toomas peitis teise nurga taha. Lennukilt pandi meie rõdule mingeid suuri loomi, misjärel lennuk ise eemaldus. Toomas ütles, et need loomad on kaamelid. Tegime rõduukse lahti, et kaamelid läbi toa ja trepikoja õue lasta. Kui nad olid läinud, siis mõtlesin, et mööda minnes sõid nad kindlasti asparaaguse ära. Ma ei hakanud kontrollima. Lennuk tuli tagasi ja täitis rõdu lumega. Oli karta, et varsti tulevad lennukist välja mehed, kes löövad meie aknaklaasi puruks ja tulevad tuppa. Kuigi oli veel soe aastaaeg, oli lumi maha sadanud. Mõtlesin, et võibolla see tähendab, et hoopis kuskil mujal toimub tuumasõda, ainult me ei ole uudiseid kuulanud. Kontrollimiseks tegin raadio lahti. Seal loetigi uudiseid. Lugeja hääl tundus esimesel hetkel nutune, aga see mulje läks üle. Ta ei rääkinud sõjast midagi, vaid sellest, mis peaminister Parts on öelnud. Parts enam ei olnud peaminister, nii et see võis olla vana saate kordus.

Üks ajakirjanik tegi ühes artiklis skandaali, et president Meri üürib ametisuvilat, aga seal elab tegelikult ainult tema tütar. Minu arvates ei olnud sellise asja pärast vaja skandaali teha. Mina teadsin paremini, sest meie pere elas umbes sama moodi. Skandaal tunduski olevat otsitud, et ainult Mere nime kuidagi määrida. Leidsin, et perekonnaliige on teise perekonnaliikme omand ja võib tema korteris elada. Mõnes peres elavad küll isegi mees ja naine erinevates korterites. Kui suvilas poleks elanud üldse kedagi, vaid seal oleks hoitud ainult raamatuid, poleks skandaali tegema hakatud. Jõudsin koju. Suures toas olid ema ja isa. Laual oli juba järgmine ajalehenumber. Seal oli teemat edasi arendatud. Ütlesin, et sellele debiilsusele tuleb veel järg ka. Meri oli ajalehele öelnud, et enne kui ta sel teemal pikema intervjuu annab, ütleb ta mõned tähtsamad faktid. Olin ühes suures majas ja valmistusin koju minema. Kõigepealt läksin wc-sse. Seal oli palju rahvast, teiste hulgas Sven. Võtsin tal jalgadest kinni, et ta ei saaks nendega lüia. Sven ütles, et ta läks turniiril Eesti kõige tugevama maletajaga kokku, aga jättis etturi ette. Küsisin, kas Küaotsaga. Sven vastas jah. Minu arvates ei olnud tähtsust, et vastane oli Eesti kõige tugevam, sest etturi ette jätmise korral oleks kaotanud ka nõrgematele. Uksest tuli sisse üks naine. Ta ütles, et ma tahtsin ju wc-sse minna. Vastasin, et see ongi wc. Seepeale naine lahkus, sest see oli meeste wc. Aga varsti tuli järgmine naine asemele. Nad tulid sisse ilmselt sellepärast, et uks oli praokil, mistõttu nad ei saanud aru, mis ruum see on. Mitu meest istus pottidel ja ei julgenud naise sisenemise tõttu liigutada. Mina läksin minema.