Rindejoon

Võtsin kätte paksu raamatu Pätsi kohta. Seal oli peatükk "Päts - kaotaja". Selle autor oli vene nimega. Ta kirjutas, et Päts ootas passiivselt, et saada võimu. Pätsil olevat olnud häid mõtteid, kuid ta polevat osanud neid sõnastada. Ka Pätsi loodud riik olevat hävinud. Sellele peatükile vastuseks oli järgmine peatükk teiselt autorilt, pealkirjaga "Päts - võitja". Ta kirjutas, et eelmise autori pealkirjast on näha, et ta ei saa aru, milline hinnang Pätsi osale ajaloos tuleb anda.

Olin kooli õuel aia lähedal. Torkasin maa sisse puuoksa. Kuigi jalgadega peal kõndimist maa kandis, oli ta siiski nii soine, et oks kadus maa sisse kergelt. Oletasin, et oksa tekitatud auku hakkab voolama vesi, mis muudab pinna veel soisemaks, nii et tulevikus hakkavad siin juba inimesed maa sisse vajuma. Minu tekitatud auku ilmus justkui inimese silm. Ütlesin, et see võibki olla mõne kunagi uppunud inimese silm. Vastati, et väga võimalik, ja kutsuti mind sellest kohast eemale. Tagasi vaadates nägin, et seal kasvab ka sammal nii, nagu oleksid selle all inimese kehavormid. Seisime maantee ääres, kui kaugelt lähenes auto. Teel oli kass ja üks vana naine läks teda eest ära tooma. Tegelikult kõndis ta selle tulemusel ise ka autol ees. Ta kõndis koos kassi ja koeraga.

Kuna nüüd oli pere jälle väiksemaks jäänud, otsustasime kolida vanasse korterisse tagasi. Seal oli neli tuba. Ühest neist oleks saanud isa, teisest ema ja kolmandast minu töötuba ning üks ruum oleks jäänud magamistoaks. Tegelikult oli kahtlane mõte kolida nii vanasse majja, mis pidi varsti lammutamisele minema.

Olin kirjutanud ühest võrgulehest ja vaatasin nüüd, kas sinna sel puhul ei ilmu viidet minu blogisissekandele. See leht oli üks mitmest, kus avaldati õigeid poliitilisi seisukohti. Mõtlesin, et kui õigete seisukohtadega lehti on nii palju, siis ma ei pea üldse Oudekki valede seisukohtadega blogi lugema. Lehe omanik kirjutas, et ülikooli astudes ta veel ei olnud rahvuslikel seisukohtadel. Mina olin küll olnud kogu elu. Viidet minu blogisissekandele ei olnud. Võibolla olid seal siiski alati ühed ja samad viited. Üks viide oli värskelt valminud Tõnissoni kodulehele. Klikkisin sinna. See koduleht oli võibolla tehtud vastukaaluks sellele, et Tõnissoni raamatut koostasin mina. Lehel oli palju skeeme nagu ajalehtedes. Mina neid skeeme ei vajanud. Aga vaatasin ühte Vabadussõja kaarti. See oli 1920. aasta alguse seisuga. Narva oli veel Vene vägede käes. Küsisin isalt, kas see on õige. Isa vastas, et on küll. Mina ütlesin, et 1919. aasta lõpul käisid lahingud juba Narva jõel. Siis nägin, et lõunapool ulatuski rindejoon jõeni. Paistis, et Narva oli Eestile antud alles rahulepinguga. Mulle tuli meelde öelda, et olen Talve raamatust lugenud, et ta on näinud kolme riigi sõjaväe Narva sissemarssimist ja iga kord toimus see ilma lahinguta. Isa ütles: "Muidugi." Võibolla endale saadud linna tuli sõjavägi sisse viia sellepärast, et ei olnud veel teada, kas ei pea linna puhastama.