Pantvangide vabastamine

Ühel saarel võtsid pärismaalased valgeid inimesi pantvangi. Taheti saata keegi neid vabastama. Mõtlesin, et arvatavasti võetakse vabastaja ise samuti pantvangi. Jõuti järeldusele, et vabastama on kõige õigem saata neeger, sest ta on tume nagu pärismaalasedki. Ta asus teele ja talle anti üks ese kaasa. Aga mööda lendas värviline lind, kes võttis selle eseme ära. Neegril ei olnud labajalgu. Üks naine imestas selle üle ja järeldas, et siis ei vaju neeger vette minnes põhja.

Henn ütles, et kõigil vigastatutel on noorena suur unevajadus ja hiljem tekivad maohaavad. Mind võis ka vigastatuks lugeda. Suur unevajadus minu puhul klappis. Maohaavade kohta küsisin, kas see on mul juba sellega käes, et on maoülehappesus, või on oodata midagi veel tõsisemat. Henn vastas, et ülehappesus ja maohaavad on kaks erinevat asja, sest maohaavad ei ole seotud seedimisega.

Koomiksis oli ühel mehel kaks naist. Ametlik naine läks esimest korda mitteametlikku naist vaatama. Mitteametlik naine elas metsas ühes urkas. Ta oli joonistatud südamena. Naised leidsid, et nad saavad ilma meheta ka kahekesi ühes voodis magada.

Räägiti, et enamus Eesti kommuniste on omavahel sugulased. Kommunistide arvates ei olnud aidsi ravimine vajalik. Nad kirjutasid, mida aidsihaiged ise oma haigusest arvavad.

Ma ei mäletanud kindlalt, kas Eesti taasiseseisvumise järel oli järgnenud veel üks okupatsiooniperiood või mitte. Igatahes oli toimunud Vene-Eesti sõda. Tallinnat ei olnud pommitatud, küll aga Tartut. Oma üllatuseks ei olnud ma kuulnud langevate pommide plahvatusi, küll aga näinud tabamuse saanud kohtadest suitsu tõusmas.

Ühe mehe sugulane oli mälestustes kirjutanud, et ta tahtis okupatsioonivägede saabudes nendega võidelda ja selleks maa-alust käiku mööda ühe maja juurde minna. Mees rääkis, et tal oli endal täpselt sama plaan. Ta tahtis justnimelt seda käiku mööda selle maja juurde minna, aga ei teadnud, mis edasi teha. Kui ta maja juurde jõudis, hakkasid majas sees kahe nurga tagant ühekaupa Vene sõdurid tulema. Mees lasi nad kõik ühe lasuga maha, kuigi neid tuli palju. Laipu ei jäänud hunnikutesse vedelema, vaid nad hajusid ära. Lõpus hakkasid sõdurid mehele lähedale jõudma, aga ta lasi nad sellest hoolimata kõik maha. Seejärel läks ta teise majja, et lugeda välis-eesti ajakirja, mis võttis kokku kõik välis-eesti ajakirjandusväljaanded. Üks artikkel oli parempoolsest poliitikust, kes astus sotsialistlikusse parteisse.

Mõtlesin, et võibolla ei ütle Helina sellepärast välja, et ta mulle rohkem ei kirjuta, et tahab näha, kuidas mina esimesena kirjutamise lõpetan ja sellega oma põhimõtteid rikun. Ma võin kellelegi teisele ka kirju saatma hakata, aga ei taha, sest siis lõppeks kirjavahetus lõpuks jälle ära.