Sõnade analüüsimine

Ostsime hauaplatsi maasurnuaiale. Ostsime selle sissepääsu kõrvale, et oleks lähem tulla, aga niiviisi pidi sealt ka rohkem võõraid mööda käima hakkama. Mina soovitasin ostetavat pinda veidi laiendada, et sellele jääks ka puu, muidu keegi võib selle puu langetada. Läksime majja, kus teatasime ühele naisele, mis me olime ostnud. Võtsin maast söömiseks õunu. See naine tahtis ostetud kohta näha. Ta asus ees teele, mina järgnesin teistest tagapool, vedades kaasa hunnikut asju. Igasse järgmisse tuppa jõudes jätsin osa asju maha. Asjade hulgas oli mööblit, raamatuid ja mänguasju. Pille tuli kõige taga. Hakkasin temaga koos sorteerima, millised mänguloomad maha jätta ja millised koju viia. Hongkongi mänguloomadest tahtsime koju viia ainult selliseid, mida seal veel ei olnud.

Mõtlesin, et mul on pangas rohkem raha kui isal. Edasi mõtlesin, et isal peab siiski rohkem olema, sest tal on suurem palk. Istusin arvuti taga ja mul oli lahti Google Analytics. Sinna olin kopeerinud Helina unenäoblogis avaldatud unenäod. Läksin arvutist kaugemale diivani peale istuma. Helina tuli külla ja istus korraks ise arvuti taha. Ütlesin, et ta ainult kirju ära ei kustutaks. Ta vastas, et ei kustuta. Ütlesin, et nägin, et ta kustutas oma unenägudest aastaarvu ära. Unenäod ei ole nii olulised, sest neist on mujal ka koopiaid, aga kirju on ainult ühes eksemplaris. Mul on juba mitu postkasti õhku lennanud. Kedagi teist ei olnud kodus ja olime lõbusas tujus. Helina käis mööda tuba ringi ja mina istusin ühe koha peal põrandal. Tegin ettepaneku, et hakkame mängima sellist mängu, et mina ütlen sõnu ja seejärel analüüsin neid. Esimeseks sõnaks ütlesin vasikas. Selle kohta ütlesin, et vasikad joovad piima ja vasikad on noored. Viimast ütlesin sellepärast, et Helina oli noor. Helina vastas, et neid lauseid on ta juba kuulnud, öelgu ma midagi veel. Ütlesin, et mina arvasin, et mõtlesin uue mängu välja, aga Helina on juba neid lauseid kuulnud. Järgmiseks ütlesin, et vasikad söövad rohtu. Seda ütlesin sellepärast, et Helina lähedal laual oli raamat, mille kaanel oli foto rohumaast. Jätkasin, et vasikaid ei pea veel ketti panema. Seejuures vaatasin, kas Helinal sõrmuseid sõrmes ei ole. Enne olin justkui ühte sõrmust märganud, aga nüüd ei saanud aru. Lisasin, et vasikatel ei ole veel peas, kuidas seda nimetataksegi, sõrvi. Helina aitas, et sõrmi. Vastasin, et ei, ma tahtsin öelda sarvi. Helina tegi aa. Toomas oli ka kodus. Küsisin talt, kas ta ei taha mõnda sõna öelda. Toomas vastas, et ei, seda mängu on kahekesi parem mängida, siis on tal parem kõrvalt riideid vaadata.