Reede, detsember 04, 2009

Uus nimi

Tundus, et Oudekki on minu unenäo peale oma blogist viite minu blogile ära kustutanud. Siis nägin, et ta on viited lihtsalt ümber korraldanud. Kõigepealt tuli kõige tähtsam viide, siis vahejoon, selle all kolm tähtsuselt järgmist viidet, selle all uus vahejoon ja edasi ülejäänud viited, sealhulgas minu blogile. Varem oli mulle viidatud nime Simo all, aga nüüd oli selle asemel nimeks Simo Sr Simor. Kopeerisin selle arvutitõlkesse, et vaadata, mis see eesti keeles tähendab. Selgus, et see tähendab ühes Aasia keeles: "Sulle on kõik lubatud. Lase käia!"

Lamasin oma voodis ja Tõnu teises voodis. Hüüdsin: "Aasia!" Mul oli käes minu elektronmärkmik. Ütlesin, et sellel on sees palju keeli, aga suurel arvutil ainult kaks keelt. Tõnu ütles, et elektronmärkmikuid enam ei kasutata. Hüüdsin, et mina kasutan, mida tahan. Minu elektronmärkmimkul oli sees ka hiina keel, samuti üks teine Aasia keel, mille tähted koosnesid üksteise sisse joonistatavatest mustadest ja valgetest ringidest ja ruutudest. Neid sai reguleerida suuremaks ja väiksemaks. Niiviisi sai joonistada. Mõtlesin, et võiks joonistada mõne pildi elektronmärkmikuga. Isa oli kunagi rääkinud, et saab osta juhtme, millega see märkmik suure arvuti külge ühendada. Seda juhet mul ei olnud ja ma ei teadnud, kus seda müiakse, aga mõtlesin, et võibolla juhet ei ole vajagi, vaid märkmiku saab otse arvuti vastava augu külge torgata.

Kuulsin, nagu Tõnu ütleks teises toas, et male on möga. Läksin sinna. Selgus, et päris seda ta polnud öelnud. Tal oli käes minu vana klade. Sinna oli iga lehe ülemisse serva kirjutatud üks malevariant. Ütlesin, et ma kirjutasin ju sellesse kladesse hoopis muid asju. Tõnu ütles, et ta ei ütle, et male oleks möga, aga kui nelja käiguga viiki lepitakse, siis sellel pole mõtet. Vastasin, et selline partii on ka huvitav. Ühele leheküljele oli üks selline partii kirjutatud. Valge oli löönud neljandal käigul ratsu käiguga Og5:f6. Must oli viimase käiguna teinud g7:f6. Kirjutatud oli segaselt, nii et võis välja lugeda Oe7:f6, aga e7 oda ei olnud. Etturiga löömine nõrgestas, nii et minu meelest oleks parem olnud Ld8:f6. Kabes olid kombinatsioonid nii äkilised, et seal oli võimalik nelja käiguga võita. Vaatasin ühte sellist partiid. Mäng algas sellest, et pikk diagonaal aeti üleni nuppe täis. Järgnes mingi kombinatsioon, millest ma ei saanud aru. See tuli sellest, et kabet oskasin halvemini. Kui see malekombinatsioon oleks olnud, siis oleksin saanud. Nägin, et minu sahtlist on asju välja tõstetud. Panin need tagasi ja ütlesin, et minu sahtel ei ole uurimisarhiiv. Seejuures viskasin tabureti teise laua peale. Isa ütles, et ma ei lõhuks taburetti. Vastasin, et minu jaoks ei ole taburet nii tähtis kui minu paberid. Üks vend andis mulle Pille keskkooliaegse matemaatikavihiku. Lehitsesin seda. Pille oli kõik ülesanded lõpuni lahendanud. Mul oli kahju, et ma keskkooli matemaatikatundides ise midagi ei lahendanud. Kus vihikus matemaatika ära lõppes, seal järgnesid koopiad minu kamba vihikutest. Oli joonistatud ümber minu joonistatud pilt. Aga selle juurde kuuluv sõnaline tekst oli asendatud värvilaikudega, väljaarvatud oli välja kirjutatud lause: "Kuhu jäi dalmaatsia verekoer?" Ütlesin, et kõige huvitavam osa sellest vihikust on see, kus matemaatika läbi saab. Tagumise kaane vahel oli pakk paberit, millest üks leht oli täis, ülejäänud puhtad. Need olid väiksed libedad märkmepaberi lehed. Ma ei teadnud, kas need on minu või Pille omad. Pille tuli tuppa ja vihik tuli ära panna.

0 vastukaja: