Landeswehr'i sõda

Ago Pajur kirjutab "Tunas" nr. 2/2009 Landeswehri sõjast. Ta ütleb kohe artikli algul:

Tagantjärele-pilguga vaadates oli Landeswehr'i sõda ajalooliselt vähetähtis, poliitiliselt kahetsusväärne ja sõjaliselt kahjulik intsident rahvusvahelises kommunismivastases võitluses osalenud relvajõudude vahel. (Lk. 51.)

Ja artikli lõpus:

konflikti tegelikuks vallandajaks sai Eesti sõjaväeline juhtkond. (Lk. 71.)

Ometi tähistatakse just selles sõjas saadud võidu auks võidupüha. Kas seda ei peaks tegema?

Artiklis on kirjeldatud ka seda, kuidas kõigepealt olid sakslased sooritanud Lätis riigipöörde ja asendanud Ulmanise valitsuse Niedra omaga. Kas siis naabritele appi minna ei või? Kui sakslased teostasid riigipöörde Lätis, oleks nad seda pealegi ilmselt ka Eestis hea meelega teinud, sest nende meelest olid kõik ühed Baltimaad, kus alles oli tahetud oma hertsogiriiki luua. Et Landeswehr Eestit esimesena ei rünnanud, tuleb nähtavasti oma jõupuuduse tunnetamisest. Aga kui nad Lätis kindlustunud ja tugevnenud oleks, oleks ehk hiljem siiski rünnak toimunud.

Pajur nimetab eestlaste nägemust, et Ulmanis tuleb võimule tagasi aidata üsna kitsarinnaliseks, sest eestlased ei soovinud alternatiivseid võimalusi isegi kaaluda. Sõja üheks põhjuseks olevat vastastikune usaldamatus eestlaste ja lätlaste vahel, mis tulenes nii ajaloolistest kontaktidest kui ka rasketest võitlustest läti punaste küttide vastu. (Lk. 70-71.) Siinkohal jääb arusaamatuks, kas Ulmanis oli vähem lätlane kui sakslased ja kas punaste küttide ja Landeswehri vahel on mingi seos.

Kirjutatud on ka kindral Goltzi poliitilistest ambitsioonidest, kes tahtis anda surmahoobi Vene enamlusele ja sellega rajada teed liitlassuhete loomisele Saksamaa ja Venemaa vahel. See olevat teinud vastloodud piiririigid ülearusteks, kuna neist oleks võinud kujuneda Vene-Saksa liitlassuhteid häiriv tegur ja kummalegi polevat sobinud Ulmanise valitsuse Entente'i orientatsioon. (Lk. 53.) Ma saan aru, kui kummalegi riigile poleks meeldinud Balti riikide iseseisvus, kuid mis sai Venemaal olla Entente'i orientatsiooni vastu, kui Venemaa oli ise samuti olnud Entente'i liige? Kui valge Venemaa oleks taastatud, kas tast oleks saanud Saksamaa liitlane või uuesti Entente'i liige? Viimasel juhul oleks Balti riikide Venemaaga liitmine tähendanud nende Entente'iga liitmist. Ja ajalugu näitas, et isegi kommunistid sõdisid Teises maailmasõjas uuesti Inglismaa ja Prantsusmaa poolel Saksamaa vastu, kuigi Saksamaaga oli nende valitsemiskord sarnasem.