Uus grammofon

Tõnu tõi koju uue grammofoni. Selle kohta oli müüja andnud mitmeid piiranguid - grammofoni juhe pidi olema kogu aeg täpselt samas asendis ja seda ei tohtinud kuulata rohkem kui kaheksa tundi ööpäevas. Kui sellel nii palju piiranguid oli, siis ütlesin, et selline grammofon mind ei huvitagi. Seda paika sättides surus Tõnu minu makki kaugemale. Ütlesin, et talle on grammofon tähtsam kui makk. Maleblogis oli ükskord kommenteeritud nime all Malehuviline Maria. Keegi teine oli kasutanud varsti sedasama nime. Esimesena kirjutanu oli sellepeale öelnud, et kirjutatagu oma nime all, nii nagu tema kirjutas. Selle peale võis mõni ennast lõhki naerda, kes käis paljudes kohtades turniiridel ja teadis, et ühtegi Maria nimelist maletajat pole olemas. Või kui oli, siis mõni algaja, kes oli just kodus iseseisvalt maleseise uurima hakanud. Teised olid käinud just maal. Aga ühel päeval võis seal kõrvalhoone katus sisse kukkuda. See kõrvalhoone oli esikus ja puudutasin selle katust sõrmega. Katuse vahelt pudeneski mulda. Ütlesin selle kohta luulerea:
Tolmu sajab alla katuste vahel.
Tegin käed tolmuseks. Olin poolunes ja hakkasin lendama. Aga seekord lendasin peaaegu mööda põrandat lohisedes, puudutades vahepeal maad. Ema ütles, mida veel ei tohi teha.