Vabanev pindala

Hiljuti ilmus uudis, et mitte ainult Põhja-Jäämere, vaid ka Antarktika jää sulab varem arvatust kiiremini. Selle tulemusel jääb osa praegusest maismaast vee alla. Aga tekib ka uut jäävaba maismaad ja merd. Antarktise pindala on 13 918 000 ruutkilomeetrit, külma vee järgi defineeritud Antarktika pindala koos mereosaga 49-60 miljonit ruutkilomeetrit. Antarktis on suurem kui Austraalia, mille mandriosa pindala on 7 600 000 ruutkilomeetrit. Gröönimaa pindala on 2 175 600 ruutkilomeetrit, millest jää all on 85%, kui osa ei ole juba ära sulanud. Põhja-Jäämere pindala on 14 700 000 ruutkilomeetrit, sellest oli varem jää all suvel pool ja talvel kaks kolmandikku, nüüd on jääd vähemaks jäänud. Sulab ka Siberi igikelts.

Millal lahti sulav maa viljakandvaks muutub, ei oska öelda. Enne toob kliimasoenemine ilmselt kaasa praegu viljakandvate maade kõrbestumise. Ja ka tulevikus ei ole polaaralad ilmselt eluks kõige sobivamad, sest pooluste kohal on osooniaugud. Vabanevate maade ja merede jagamine võib kaasa tuua sõja.