Kultuuriorientatsioon

Kahe maailmasõja vahel püüdlesid Eesti poliitikud Inglise orientatsiooni, aga inglise keelest paremini osati saksa ja vene keelt. Hoolimata sellest, et Saksamaas ja Venemaas nähti mõlemas sõjalist ohtu. Praegu Euroopa Liidu küsimustes ei orienteeru Eesti võimulolevad poliitikud suhteliselt euroskeptilisele Suurbritanniale, vaid majanduslikult tugevaimale liikmesriigile Saksamaale. See sai alguse juba Eesti krooni Saksa margaga sidumisest, ka seadusandluses olevat eeskuju võetud kõige rohkem Saksamaast. Aga esimese võõrkeele kohale on tõusnud inglise keel. Saksa ja vene keelt osatakse järjest halvemini. Tuleb vist öelda, et poliitiline orientatsioon ja kultuuriorientatsioon ei lange kokku. Kuigi vähemalt noorem põlvkond oskab kõige paremini inglise keelt ja on võimeline selles ise lugema, tõlgitakse inglise keelest ka kõige rohkem raamatuid ja muusikat. Ühed tõlgivad inglise keelest ja teised kirjutavad või laulavad ise inglise keeles. Inglise keelt ei õpita küll enam ainult Inglismaalt, vaid ka Ameerikast. Hollywoodi filmid ja ingliskeelne muusika on saanud kultuuris sama vääramatuks jõuks kui kunagi oli Piibel. Ristiusustamine tõi kaasa ristiusu ja vana paganausu sünkretismi, nii võib praegu sama moodi näha ingliskeelse kultuuri ja eesti kultuuri sünkretismi. Aga kui kultuuris on valitsevad Inglise ja Ameerika mõjud, siis vast oleks ka sealt õpitav poliitika rahvale paremini mõistetav kui Saksamaal leiutatav. Muidu kehtib ühte moodi seadus, aga filmivaataja arvab, et teistsugune.