Ajalehes oli ühte lehte lahti keerates samal teemal mitu üksteisega seotud artiklit, järgmist lehte keerates veel sama asja kohta minu ja Kristini lühemad kirjutised. Kristin alustas sellest, kuidas ta peab ennast kokku võtma, et midagi ajalehele kirjutada. Mina olin teinud mitmesuguseid oletusi. Olin muuhulgas oletanud, kuidas on seotud Itaalia jõenimi Po ja üks eestikeelne sõna. Arvatavasti oli see oletus vale, ma oleks saanud seda enne kirjutamist kuskilt kontrollida, aga see oleks palju aega võtnud.
*
Mul oli jäänud magistriõpe lõpetamata, aga olin magistritöö enam-vähem valmis kirjutanud ja sain seda vajaduse korral soovijatele näidata. Olin selle pärast magistriõppe aja lõppemist pikemaks kirjutanud. Praegu olime koolimajas. Vene keele klassi ei pääsenud sisse, seetõttu istus õpetaja põrandal ja luges õpilastele venekeelset teksti ette. Mõtlesin, et kuulan, kui hästi ma vene keelest aru saan. Selgus, et kuigi olin vene keelt juurde õppinud, ei saanud ma paljust endiselt aru. Õpetaja rääkis, et Venemaal kehtib kord, et paremad õpilased õpivad ühtedes koolides ja halvemad saadetakse sealt teistesse. Mõtlesin, et sellest siis tulebki komme, et ka Eestis on erineva tasemega koole. Eestis polnud see nähtus küll nii massiline ja mõned nõudsid üldse võrdsuskooli. Lahkusin koolimajast koos direktoriga. Rääkisime ühest pätipoisist. Iseloomustasin teda, et talle meeldib elektronmänge või arvutimänge mängida. Peatusin ühe meelelahutusasutuse ees. Mul ei olnud kavas sellisesse asutusse sisse astuda, aga jäin seisma, et vaadata, millised klassikaaslased siia kogunevad. Neil oli välimus muutunud ja mõnest ma võibolla ainult arvasin, et ta on klassikaaslane. Mõtlesin, et keegi võib ikkagi arvata, et ma astun sellisesse asutusse sisse, seetõttu kiirustasin sellisest kohast lahkuma.
0 vastukaja:
Postita kommentaar