Hinnete õigsus

Linnakaardil oli üks tänavanimi võõras, kuigi teine tuttav. Paistis, et see ei olnud Tartu, vaid Pärnu kaart. Räägiti, et need, kes vaheaja järel feisbukki tagasi lähevad, ei proovigi seal enam meeldida, vaid käivad sõimamas. Räägiti, et õpetaja Laats kukutas ühe üliõpilase uurimistöö kaitsmisel läbi. Lisati, et selle üliõpilase sugulased olid nii suured kurjategijad, et kui ta poleks valetanud, poleks ta üldse kaitsmiseni jõudnud. Üks poiss ütles, et tema minuga vaidlema ei hakka, tema kirjutab sellises kohas, kust mina ei loe. Aga oli näha, et ta ei oska teises kohas ka kirjutada. Rääkisin, et mitte ainult, et õpilased ei oska vastata, vaid ka õpetajad ei oska hindeid panna. Üks hinne tuleb parem ja teine halvem kui peaks olema. Öeldi, et siis tuleb keskmine ikkagi õige. Vaidlesin vastu, et mõnel on kõik hinded paremad kui peaks. Näiteks prillidega inimesi peetakse tegelikust targemaks. Mõtlesin, et mul endal hakkasid ka hinded paranema siis, kui ma prillid sain. Vaatasin, et mul on kotis karp kanamunadega, mille olin kodust kaasa võtnud. Ütlesin, et munad peavad ju külmutuskapis olema. Võtsin kotist välja paar kirja. Ühe olin saatnud mina Helinale ja teise Helina mulle. Ühe kirja algusesse oli kirjutatud suurelt HELINA. Teised ruumis viibijad võisid seda näha. Mulle meenus, et ma küll kirjutasin Helinale kirja, aga jätsin selle posti panemata. Valmistusime vanaema korterist lahkuma. Märkasin, et ma olen liiga vara koroonamaski eest võtnud. Aga söömise jaoks tuli võtta.