Rena Tõnnov-Lakeman. „Tunnistussalmid 1.-6. klassile. Õpetajatele inspiratsiooniks ja kasutamiseks“. Illustratsioonid: Weralda Sofia Lakeman. Tartu 2021. 70 lehekülge.
See raamat meenutab osalt Krõlovi valme. Waldorf-kooli õpetaja on kirjutanud oma õpilaste kohta luuletusi. Sarnaselt Krõlovile ei nimeta ta neid isikunimedega, vaid võrdleb lindude, puude ja täiskasvanute tööde tegijatega. Aga Krõlovil on mõni tegelane läbinisti negatiivne, selle raamatu autor seevastu püiab leida igaühest mõne hea külje. Õpilased on talle nagu lihvimata teemandid. Tulin teemandi ja briljandi võrdluse peale kõigepealt oma peaga, kolm lehekülge enne lõppu esineb see ka autoril endal.
Kas aga laps on lihvimata teemant ja täiskasvanu briljant? Mõni oskus võib ka elu jooksul ununeda. Ott Arderil on umbes read: „Kes mängida enam ei oska, / seda kellelgi vaja ei ole.“ Kui pidada õppimist mängimisest tähtsamaks, siis võib ka koolis õpitu pärast kooli lõpetamist ununeda. Ühel erialal võib edasiminek toimuda, aga elukutse valikul võib teistes õppeainetes toimuda tagasiminek.
Õpilastele luuletuse pikkuse tagasiside andmine on võibolla hea, mind häiris koolis vahel, et hinne polnud maksimaalne, aga ei öeldud, mille eest seda on alandatud. Samas ei pruugi lugeja ka luuletuses või raamatuarvustuses antud iseloomustusega nõus olla. Minu kohta on kirjutatud täiskasvanueas nii luuletusi kui ka raamatuarvustusi ja ma pole neis toodud arvamustega alati nõus olnud. Ühel klassikokkutulekul öeldi ka mulle endale: „Ära laulu sisse pane, laulu seest ei saa enam välja.“
Enesehinnang võib olla teise hindaja antust nii madalam kui ka kõrgem. Kui õpilane ei ole õpetaja kirjutatud luuletusega nõus, võib ta kirjutada ise luuletuse nii enda kui ka õpetaja kohta. Võibolla on ettevaatlikum seda mitte õpetajale lugeda anda.
Raamatus on autori tütre illustratsioonid. Mulle meeldisid leheküljesuurused illustratsioonid väiksematest rohkem. Trükivigadena esines kohati mõttekriipsu ja poolituskriipsu segiajamist.
0 vastukaja:
Postita kommentaar