teisipäev, detsember 28, 2021

Paksenenud lumi

Täna oli talve kuues suusatamine. Kui ma hommikul esimest korda kraadiklaasi vaatasin, näitas see ainult -1, enne väljumist siiski juba umbes -3. Kanali peale olid ilmunud kalamehed, loendasin neid kaks tükki. Talisupluse augule oli lattaed ümber pandud, eelmine kord vist veel ei olnud. Lumi oli paksem kui eelmine kord. Käisin esimest korda sel hooajal teist ringi sõitmas kanali tagumisel küljel. Talisupluse kohast möödudes üks talisupleja parajasti väljus ujumispükste väel autost. Kanali tagumisele küljele oli esimene kasutatud jõulukuusk ära toodud. Tagumisel küljel pidin tegema pöörde, sest rada polnud seal ringikujuline. Enne pöörde tegemist mõtlesin, et ma olen pööramiseks liiga kallaku juures, aga pööramisliigutust ennast ma enam ei mäleta. Vaatasin pärast pööret kanali sel hetkel kaugema otsa suunas ja nägin, kuidas sealse tornmaja seinal punane päike peegeldus. Enne pööret olin vaadanud, et koeramärgiga alal koera näha ei ole. Teist ringi lõpetades kuulsin jää pealt tüdruku häälega naeru, aga ei saanud aru, mille üle naerdi. Täna oli ilm soojem kui eelmine kord ja pesemisvajadus seetõttu suurem. Enne kirjutamist pidin sööma. Söögilauas rääkisin, et täna oli paraja paksusega lumi, aga ajalehe karikatuuri järgi otsustades on Tallinnas veel paksem. Vastati, et räägitakse jah, et Tallinnas oli kõva sadu.

Kalameeste nägemine tuletas mulle meelde veel selle, et eile sain kätte kalaluule antoloogia eksemplarid, mis koostaja oli mulle ja isale saatnud ja kus on meie luuletusi. Ühe eksemplari olin enne ka ise ostnud, et saaks rutem kodulehekülge täiendada. Ma pole olnud kõige suurem kalapüüdja, aga ma olen vähemalt elanud ja suvitanud kalapüügikohtade lähedal. Kalu ei peagi tingimata püüdma, nad on muidu ka huvitavad. Halvem asi viimasel ajal on, et viimasel ajal juba enne enda pandud äratuskella hakkab keegi naabritest koputama. Hommikul on ta koputanud lühidalt, mõnel korral olen ma pärast seda uuesti magama jäänud, aga iga kord mitte.

0 vastukaja: