Mõtteid loetu põhjal

On hämmastav, mis kõik võib inimestele eluküsimuseks saada, mille pärast nad hakkavad suuri tegusid tegema. Kuna suurte tegude põhjus on tõenäoliselt kõrvaltvaatajale jabur, kas ei oleks parem suurtest tegudest üldse hoiduda? Eri aegadel ja eri maadel võib suurte tülide allikaks olla näiteks küsimus, kas kanda habet või mitte, või milline peaks olema peakate. Olen ise ka natuke tunda saanud, kuidas kehalise kasvatuse õpetaja sikutas liiga pikaks peetud juukseid ja pani nende eest trahviringe jooksma. Nagu oleks ta kehalise kasvu kärpimise õpetaja. Mulle on öelnud, et juuksed tuleb lühemaks lõigata, isegi need, kellel on endal veel pikemad juuksed.

Need mõtted tulid mulle ajalugu ja ilukirjandust lugedes. Ajalehti lugesin ka. Jälle halvustatakse niinimetatud eliitkoole, et miks neil peavad suuremad õigused olema. Küsimuse all on, nagu tahaks just need koolid suuremaid klasse. Ei ole kursis, kas ikka tahavad. Loogiliselt ei peaks tahtma, sest kvaliteetsem õpe eeldab just väiksemaid klasse. Ebateadlased psühholoogid on öelnud midagi suurte klasside kaitseks, aga küllap oleks leidnud ka psühholoogi, kes vastupidist oleks öelnud. Kooli taset rikub suur klass ka sellepärast, et eliitkooli ei tee koolist paremate õpetajate olemasolu, vaid paremad õpilased. Mida rohkem neid vastu võtta, seda suurem on nõrgemate õpilaste protsent, sest geeniused lõppevad otsa. Ei meeldi katsed teha kõiki koole piirkonnakoolideks. Miina Härma Gümnaasiumi lõpetanuna tean, et ka seal koolis polnud andekamatel või aine vastu rohkem huvi tundjatel tunnis midagi teha, samal ajal kui mõned olid suurtes raskustes.

Teise teemana äratas lehest tähelepanu katse seada kahtluse alla Riigikohtu otsus topeltsaadikuks olemise keelamisest. Kas ei ole nii, et kui kedagi ei saa süüdlaseks pidada enne süüdimõistvat kohtuotsust, ei peaks saama ka kuulutada süütuks ilma kohtuotsuse tühistamiseta? Kirjutatakse aga, et kohtu otsus on põhiseadusega vastuolus. Teised on öelnud, et põhiseadus ongi seda, mida kohus otsustab. Antud juhul on tegemist erineva arusaamisega riigi mõistest. Lehes kirjutaja on harjunud omavalitsuste ja riigi vastandamisega. Minu arvates on siiski paika pandud, et omavalitsus on kuidagi Eesti Vabariigi osa, muidu ma võiksin teha uue omavalitsuse Annelinna ja Lasnamäe ühendamiseks ja hakata makse sisse nõudma, ilma olemasolevaid omavalitsusi laiali saatmata.

Välislehest lugesin, et CDU juht Merkel ei taha CSU juhti Stoiberit ministriks teha ja seda peetakse reetmiseks. Valimiskampaania ajast meenub, et just Stoiber tegi kaksiknimekirjale suurima karuteene, kuulutades, et idasakslastel ei tohi olla valimistulemuste mõjutamisel otsustavat osa. Mõni ime, kui nüüd täieliku valimisvõidu hävitaja valitsusest välja tahetakse jätta. Aga kui selliseid leidub, siis arvavad nad ka, et Eesti ei tohi saada Euroopa Liidu asjade otsustamisel kaalukeeleks.

Aga nüüd ma ootan, mida nõunikud mul järgmiseks teha soovitavad. Vist lähen nähtamatuna välja pimedusse hiilima. Kui teise nähtamatuga kokku põrkan, siis ütlen, et ta oleks võinud internetist lugeda, et ma praegu liikvel olen, ja kuulatada, ega mu sammud ei lähene.