Talvepäev

Täna oli väljas käies igatahes suur rõõm, et lumi oli maas ja polnud mitte suvi. Aga kui ma ennast selle mõttega ära harjutan, võib see teha järgmise suve ebameeldivamaks. Budismi pühas raamatus oli öeldud, et ei tohi lasta saada endale ühelgi asjal ebameeldivaks ega meeldivaks, muidu põhjustab see kannatusi. Tegelikult tahaksin, et suvi ja talv oleksid mõlemad meeldivad.

Tahtsin lume sees kanda esmakordselt oma uusi talvesaapaid, aga enne väljumist soovitas nõunik mul kaks prügikotti kaasa võtta, nii läks tähelepanu kõrvale ja saapad jäid katsetamata. Nüüd peavad nad loodetavasti aga üks päev kauem vastu. Sügiskingad jälle üks päev vähem, aga nendega on nii, et neid tulebki kanda, et nad hõõruvaks ei vajuks.

Halvasti kohale jõudnud saksakeelset artiklit hakkasin tõlkima, nii et lõpuks saan sellest ikkagi kõik aru.

Ilukirjandusest lugesin "Loomingu Raamatukogu" seda raamatut, mille peategelane on üheksa-aastane. Üheksa-aastaste kohta tahaksingi rohkem lugeda, sest kolisin ise üheksa-aastaselt uude korterisse ja vanas korteris jäingi sellesse vanusesse. (Teine tähtis vanus on kolmeaastasus, sest seitsmeaastaselt alustasin iga lauset sõnadega: "Kui ma kolmeaastane olin...")

Täna käisid külalised, kes rääkisid, kuidas on vaja mälestusi kirjutama hakata, enne kui kõik meelest läheb. Selle lause kirjutan nende eest üles. Kõike ei tahaks teiste eest kirjutada, muidu võidaks süüdistada tagarääkimises või autoriõiguste rikkumises.

Ühe külalisega mängisin tema enda soovil malet. Algul tundus, et võidan kõik mängud, aga partiisid oli päris palju ja viimases olid jõuvahekorrad nii palju muutunud, et pääsesin hädavaevu patiga. Inetu oli asja juures see, et enne jõudsin teatada, et panin mati, mis ei vastanud tõele. Enda vabanduseks saan öelda vaid niipalju, et andsin natuke mõtlemisaega ette.

Kümme aastat tagasi ütles üks arst mulle, et mul on seljavalud. Kui ütlesin, et see ei vasta tõele, ütles ta, et võib garanteerida, et mul tuleb seljaga probleeme. Nii palju oli tal õigus, et täna on lõpuks seljas valu tunda olnud. Nüüd saan ma vastata, et ta sõnus ära.

Kui eile avaldasin lootust, et täna kirjutan eilsest paremini, siis eilne teine sissekanne tundub praegu siiski tänasest teisest sissekandest parem. Seega on suured eeldused, et kellelegi tundub asi vastupidi.

Aga tänane unenäoüleskirjutus paistab jälle endale eilsest parem. Unenäonõunik soovitab mul näha edaspidi unes, kuidas ma saan unenägude üleskirjutuste eest Nobeli preemia. Esitataks protest, et tegelikult tekitab keegi teine mulle pähe unenägusid, aga protest lükataks tagasi, sest üleskirjutused teen ikkagi oma käega.